mobiliseerida nii psüühilised kui füüsilised reservid. Stressi põhjustajaks ehk stressoriks võivad olla raske kehaline pingutus, trauma, hapnikuvaegus, agressioon, pikemaaegne psüühiline pinge, isolatsioon, motiivide konfliktid, ajadefitsiit, mitmesugused muud emotsiogeensed tegurid. Stressireaktsioon areneb protsessina, killes võib eristada mitut staadiumi: 1) Häire- e. sokistaadium organismi on tunginud veanlane (näiteks gripiviirus) või ohustatakse inimesi põhivajadusi (rünne elule ja tervisele, eneseväärikuse alandamine); 2) Vastupanustaadium koondatakse organismi kaitsejõud, tähelepanu kontsentreerub, vererõhk ja kehatemperatuur tõusevad, vere suhkrusisaldus ja kloriidisisaldus suurenevad jne; 3) Kurnatusstaadium, mida iseloomustab stressitaluvuspiiri ületamine ja organismi kaitsejõudude mahasurumine
juhatusel. Nii soomusrongid kui ka partisanid anti tema käsutusse. Kolonel Kalm tahtis anda väsinud partisanidele järgmisel päeval puhkust ja saata ainult soomlasi Valka vallutama. Kuid Kuperjanov leidis, et see oleks partisanidele moraalselt äärmiselt raske, kui nemad nüüd pärast raskeid lahinguid ei saa maitsta oma võiduvilja – võtta osa Valga vallutamisest. Kalm andis järele ja järgmisel päeval, 31. jaanuaril pidi toimuma Valga vallutamine. Kuid teatavasti oli veanlane vahepeal Paju mõisa tagasi võtnud, ning arvestades nende tugevate, järjest kasvavate jõududega, oli tõenäoline, et ei piirduta saavutatud eduga, vaid tungitakse edasi ja üritatakse Eesti arvuliselt nõrgemaid vägesid kaugemalt ümber piirata. See asjaolu oligi nähtavasti, miks Kuperjanov otsustas mitte oodata, kuni meie soomusrongid edasi pääsevad, vaid vallutada Paju mõis igal tingimusel, kuigi vaenlane oli arvuliselt palju tugevam.
annaabi.ee 
