kontrollimine ja justeerimine järgnevalt. Instrumendi põhitelg seatakse vertikaalseks ja märgitakse pliiatsiga treegeri asend statiivil. Statiivi alla asetatud paberile märgitakse niitristi projektsioon. Järgnevalt pööratakse treegerit statiivil 120°, kusjuures treeger peab jääma täpselt statiivil varem märgitud kujundi sisse. Tegevust korratakse, kuni saadakse paberile niitristi teine ja kolmas projektsioon. Optilise tsentriiri keskpunkt ühitatakse leitud veakolmnurga keskpunktiga, nihutades niitristi justeerimiskruvidest vajalikus suunas. Kontrollimist ja justeerimist korratakse vajaliku tulemuse saavutamiseni. Null asend (NA) NA lugem verikaalringilt, kui viseerimiskiir on horisontaalne ja vertikaalringi alidaadi vesiloodi mull on keskel. Määratakse tehakse vertikaalringi lugemid RV ja RP ühele punktile mõlemas vertikaalringi asendis. Seejärel kui lugemid on samad mõlemas pöördes nõue on täidetud.
Kujutame rõhtnurkadele =P1+P2 ja =P2P3 vastavad samajooned. Kui muuta mingi suuruse p võrra üht peilingutest, pöörduvad ka teised peilingud sama nurga võrra samas suunas ja saame kujundi str, mida nimetatakse veakolmnurgaks, mille tipp s asub orientiiride T ja V läbival ringjoonel, tipp t orientiire S ja V läbival ringjoonel ning tipp r orientiire T ja S läbival ringjoonel. Kui kompassiõiendi vea suurus jätta muutumatuks, muuta aga vea märki, nihkuvad veakolmnurga tipud mööda vastavaid ringjooni uutesse punktidesse. Seega kompassiõiendi süstemaatilise vea korral ei asu laeva tegelik asukoht veakolmnurga sees. Kui peilingute kaardile panekul tekib veakolmnurk, mille külje pikkus ületab 5 kbt, on otstarbekas leida peilingute lahutamise teel orientiiridevahelised rõhtnurgad ja kanda laeva asukoht kaardile kalka või protaktori abil. Ühendades saadud asukoht ükskõik millise orientiiriga, saab määrata kompassiõiendi õige väärtuse.
annaabi.ee 
