a) Võimendustegur, U välj K= - on suhtarv mis näitab mitu korda võimendi toimel U sis väljundsignaali amplituud suureneb. Eristatakse pingevõimendustegurit, vooluvõimendustegurit ja võimsusvõime ndustegurit.. Ki = Ivälj / Isis, Ku = Uvälj / Usis, Kp = Pvälj / Psis. Mitmeastmelise võimendi korral Küld = K1 K2...Kn , kus K1...Kn on vawstavalt üksikute astmete võimendustegurid. Peale suhtarvu võidakse väljendada võimendustegureid ka logaritmiliste ühikutes ehk detsibellides [dB ] K dB = 20log K ; K üld = K1dB + K 2 dB +...+ K ndB . Erandiks on võimsusvõimendustegur, mis K pdB = 10 log K p . b) Võimendatav sagedusriba, K K 0,7K0 0
amplituud suureneb. Eristatakse pingevõimendustegurit, vooluvõimendustegurit ja võimsusvõimendustegurit.. K =I /I , i välj sis K=U /U , u välj sis K =P /P p välj sis. Mitmeastmelise võimendi korral K = K K ...K , üld 1 2 n kus K ...K on vawstavalt üksikute astmete võimendustegurid. 1 n Peale suhtarvu võidakse väljendada võimendustegureid ka logaritmiliste ühikutes ehk detsibellides[dB ] ; . Erandiks on võimsusvõimendustegur, mis . b) Võimendatav sagedusriba, on signaali sageduste piirkond mille ulatuses võimendi arendab ettenähtud võimendust. Piirsagedusteks loetakse neid sagedusi (f ja f ) millel
K= - on suhtarv mis näitab mitu korda võimendi toimel väljundsignaali amplituud U sis suureneb. Eristatakse pingevõimendustegurit, vooluvõimendustegurit ja võimsusvõimendustegurit.. Ki = Ivälj / Isis, Ku = Uvälj / Usis, Kp = Pvälj / Psis. 61 Mitmeastmelise võimendi korral Küld = K1 K2...Kn , kus K1...Kn on vawstavalt üksikute astmete võimendustegurid. Peale suhtarvu võidakse väljendada võimendustegureid ka logaritmiliste ühikutes ehk detsibellides[dB ] K dB = 20log K ; K üld = K1dB + K 2 dB +...+ K ndB . Erandiks on võimsusvõimendustegur, mis K pdB = 10 log K p . b) Võimendatav sagedusriba, on signaali sageduste piirkond mille ulatuses võimendi arendab ettenähtud võimendust. Piirsagedusteks loetakse neid sagedusi (fm ja fk) millel võimendustegur on langenud 30% (joon.9
annaabi.ee 
