TEOSE SISU ,,Isa Goriot" tegevus toimub Pariisis proua Vauquer´ ,,perekondlikus" pansionis. Pansioni elanikkond on pärit erinevatest ühiskonnakihtidest, siin on vaesunud mõisnikke ja aadlikke, ülalt alla pudenenud kõrgema seltskonna daame, ametnikke, üliõpilasi, endisi kaupmehi, on ka üks põgenenud sunnitööline. Seda kirevat seltskonda ühtlustab ainult üks parameeter-nad kõik on vaesed, sest muidu nad siin ei elaks. Rahapuudus on nad proua Vauqer´ majja kokku viinud. Realistlikule romaanile tunnuslikult käsitletakse teoses nii pansioni sisemist kui välimist ilu ja majas asuvate esemete põhjalikku ekspositsiooni. Juba tegevuspaikade välimus ise peab lugejas vastumeelsust esile kutsuma: määrdunud ja veiniplekilised siidrätikud, vastikud gravüürid, roheline ahi, seinalambid, millel tolm seguneb õliga, mööbel mis on: pragunenud, praakunud, logisev, puretud, käsitu, jalutu, vigane, hingevaakuv.
Eugene de Rastignac Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima. Küsib perekonnalt toetust, et näha välja rikas ja piisavalt sulanduda kõrgklassi. Ta oli noor, meeldiv ja libeda keelega-sujuva jutuga. Üritas saada proua Bauséanti abiga kõrgemasse seltskonda. Üritas Anastasiet võluda, kuid Delphine'ga alustas hoopis suhet. Läks kaasa suurema massiga, kuid ei läinud kuritegelikule teele. Proua Vauqer pansionaat. Probleemid teoses: 1) RAHA-väga suur roll, sest kas raha võrdub perkonnaga? Isa Goriot oli väga kõrge ja tuntud nuudliärimees ja tütardel polnud kunagi puudust olnud, kuid mida vanemaks sai seda rohkem raha hakkas tütardele saatma. Isa Goriot'i ja tütarde suhe=RAHAMASIN. Tütred isegi mitte isa matusele ei läinud. Isa arvas ise ka, et suhe peab põhinema rahal. Rahalist suhet näeb ka Eugene de Rastignaci ja ta vanemate vahel
annaabi.ee 
