voolu kaaskompleksi. Et leida võimsus tarbijatel, peame maha arvestama pinge elektromotoorjõu- allikal. 2 Vattmeeter mõõdab ainult aktiivvõimsust, ehk võimsuse reaalkomponenti P. Märk oleneb sellest, kas vool siseneb või väljub tärniga klemmist = vattmeetril. 3 A.Marek J. AAVB07 4 = - 1 B.10.04.2008 E.15.04.2008 S {¿
5 ampermeetri lülitus ilma sellise tähistuseta mõõteriista omast? Missuguseks kujuneb selle ampermeetri mõõtepiirkond voolutrafota lülitamisel? 5. Kuidas muutub ampermeetri mõõtepiirkond, kui valida talle teistsuguse nimivooluga šunt, kuid millel on endine nimipingelang? Missuguseid mähiseid sisaldab vattmeetri mõõtesüsteem ning kuidas need lülitatakse vooluringi? 6. Mida tähendavad vattmeetril tärnikestega tähistatud klemmid ja kuidas neid arvestada vattmeetri lülituse koostamisel? 7. Kuidas laiendatakse vattmeetri voolumõõtepiirkonda? 8. Missugusel tingimusel saab vahelduvvoolu aktiivvõimsuse määrata volt- ja ampermeetri näituse põhjal? 14
4. Mida tähendab ampermeetrile märgitud tingtähis 5 ja mille poolest erineb selle ampermeetri lülitus ilma sellise tähistuseta mõõteriista omast? Missuguseks kujuneb selle ampermeetri mõõtepiirkond voolutrafota lülitamisel? 5. Kuidas muutub ampermeetri mõõtepiirkond, kui valida talle teistsuguse nimivooluga sunt, kuid millel on endine nimipingelang? Missuguseid mähiseid sisaldab vattmeetri mõõtesüsteem ning kuidas need lülitatakse vooluringi? 6. Mida tähendavad vattmeetril tärnikestega tähistatud klemmid ja kuidas neid arvestada vattmeetri lülituse koostamisel? 7. Kuidas laiendatakse vattmeetri voolumõõtepiirkonda? 8. Missugusel tingimusel saab vahelduvvoolu aktiivvõimsuse määrata volt- ja ampermeetri näituse põhjal? 9. Formuleerige Ohmi seadus. 10. Millest oleneb elektrijuhi takistus ja kuidas saab seda arvutada? 11. Kuidas muutub juhtme takistus temperatuuri muutudes? 12. Miks tekib juhtmes pinge- ja võimsuskadu? 13
Joonis 2. Väikeste võimsuste mõõtmine voltampermeetri meetodil Voltmeetri ja ampermeetri mõõtetulemuste põhjal arvutatakse võimsust valemiga kus U voltmeetri näit, V (voltides) I ampermeetri näit, A (amprites) RA ampermeetri sisetakistus, (oomides) Võimsuse arvutamisel peame arvestama sellega, et ampermeeter mõõdab ka voltmeetri voolu, mille väärtus sõltub tema sisetakistusest RA. 26.Elektrodünaamiline vattmeeter vahelduvvooluahelas. vattmeetril ühendatakse jämedast traadist ja väikese takistusega liikumatu pool (voolupool) ahelasse jadamisi nagu ampermeeter; peenest traadist ja suure takistusega liikuv pool (pingepool) rööpühendatakse nagu voltmeter. Vattmeetril on neli klemmi: vooluklemmid I*ja I ning pingeklemid U*ja U, kusjuures tärniga märgitud klemmid I* ja U* tuleb omavahel ühendada nii, et ühenduskoht jääb toiteallika poole. Voolumähise vool I1=I, (võrdub tarviti vooluga), pingemähise
) Alalisvool b.) Vahelduvvool c.) Kolmefaasiline vahelduvvool 3. Mõõteriista täpsusklass max%: 1.5 või (1.5)(ring ümber) 0.05; 0.1; 0.2; 0.5; 1.0; 1.5; 2.5; 4.0 4. Mõõteriista skaala asend: a. või b. või c. =60° Mõõteriista valikul on vaja arvestada tema mõõteulatust (niminäitu) ja mõõdetavat suurust, kas voolu tugevust, pinget jne. Vattmeetril on kaks mähist pingemähise klemmid ja voolumähise klemmid. Vattmeetri konstant CW=(In*Un)/n (W/jaot) Un- pingemähise mõõteulatus, n- skaala jaotiste üldarv, In- voolumähise mõõteualtus.
Alalisvoolu võimsust võib leida kaudselt ampermeetri ja voltmeetri näidu kaudu, kuna P = UI. Võimsust võib otse mõõta ka vattmeetri abil nagu aktiivvõimsust vahelduvvoolu puhul. Aktiivvõimsust mõõdetakse vattmeetriga. Vattmeetri voolumähis ühendatakse tarvitiga jadamisi, pingemähis (punane) aga rööbiti. Tärniga märgitud klemmid ühendatakse tavaliselt toiteallika poole. Kuna aktiivvõimsus leitakse valemiga P = UI cos, siis vattmeetril on kaks nimisuurust nimipinge ja nimivool. Voolumähist läbiv vool ei tohi ületada vattmeetri mähise nimivoolu In, pingemähisele rakendatav pinge ei tohi ületada vattmeetri mähise nimipinget Un. Vattmeetri näidu järgi ei saa otsustada tema mähiste koormatuse üle. Näiteks mõõtes reaktiivse iseloomuga tarviti (cos on väike) aktiivvõimsust, võib juhtuda, et pingemähisele on rakendatud mitmekordselt suurem pinge (pingemähise piirkond on valitud valesti) kui mähisele lubatud
võimsust võib leida kaudselt ampermeetri ja voltmeetri näidu kaudu, kuna P = UI. Võimsust võib otse mõõta ka vattmeetri abil nagu aktiivvõimsust vahelduvvoolu puhul. Aktiivvõimsuse mõõtmine. Aktiivvõimsust mõõdetakse vattmeetriga. Vattmeetri voolumähis ühendatakse tarvitiga jadamisi, pingemähis aga rööbiti. Tärniga märgitud klemmid ühendatakse tavaliselt toiteallika poole. Kuna aktiivvõimsus leitakse valemiga P = UI cos, siis vattmeetril on kaks nimisuurust nimipinge ja nimivool. Voolumähist läbiv vool ei tohi ületada vattmeetri mähise nimivoolu In, pingemähisele rakendatav pinge ei tohi ületada vattmeetri mähise nimipinget Un. 29. Aktiivvõimsuse mõõtmine kolmefaasilise ahela mittesümmeetrilise koormuse korral - Võimsuse mõõtmine kahe vattmeetriga (üks võimalik variant) Vattmeetri voolumähised ühendatakse kahte liinijuhtmesse ja pingemähiste tärniga märkimata
väiksemaks. Samaaegselt suurenevad kahe ülejäänud voltmeetri näidud. Piirväärtusel, kui juhtme isolatsioonitakistus muutub nulliks, tõuseb pinge ülejäänud juhtmetel liinipingeni. Võimsuse mõõtmine Alalisvooluahela võimsuse mõõtmisel kasutatakse vattmeetrit. Vattmeetri kasutamisel tuleb silmas pidada, et voolu suuna muutumine põhjustab pöördemomendi suuna muutumise. Vattmeetril on skaala aga ühepoolne. Sellel põhjusel tuleb alati eristada vattmeetri klemme. Toiteallikaga ühendatavat voolumähise klemmi nimetatakse generaatorklemmiks ning tähistatakse "*" või "COM". Samuti nimetatakse ja tähistatakse pingemähiseklemmi, mis ühendatakse voolumähisega.
annaabi.ee 
