ratsiooni madalama energeetilise tiheduse ja väiksemate jõusöödakoguste korral kui kõrge aretusväärtusega lehmadel. (Söömus ja seda mõjutavad tegurid) 7 2.3. Söödaratsiooni koostis Tulenevalt mäletsejaliste seedefüsioloogilisest iseärasustest on söömuse üheks oluliseks mõjutajaks söödaratsiooni koostis. Söödaratsiooni kõrge tärklise ja suhkrute sisaldus põhjustab vatsamikroobide aktiivsuse vähenemist. Mittestruktuursed süsivesikud nagu tärklis fermenteeruvad kiiresti, mille tulemusena langeb vatsasisaldise pH, mille tagajärjel põhisööda (silo) söömus väheneb. Kui asendada tärklis struktuursete süsivesikutega nagu lõhustuv tselluloos ja hemitselluloos, mis fermenteeruvad aeglaselt, siis silo kuivaine söömuse langust ei tähedata. Kuna vatsamikroobide esmase energiaallikana on tärklis ja suhkrud aga hädavajalikud, siis peab
al, 2006). 3.4.3. T-2 toksiin T-2 toksiin toimib seedetrakti ärritavalt, seda seostatakse gastroenteriidi ja sooleverevalumitega. Vasikatele manustamisel väheneb seerumiproteiinide ja komplemendiproteiinide sisaldus, väikestel 10 50 kg vasikatel pidurdab tõenäoliselt ka leukogenees. Vasikatel on raporteeritud anoreksiast ja tagajäsemete ataksiast (Whitlow et al, 2006). Oluliste tselluloosi lagundavate vatsamikroobide Ruminococcus albus ja Methanobrevibacter ruminantium kasv pidurdub. Metaboliidid on vähem toksilised, aga siiski ohtlikud. Trihhotetseenide atsetüleerumine vatsas intensiivistab lipofiilset ainevahetust, mille korral tekkivate ühendite imendumise ulatus ja toksilisus pole teada (Jouany1 ja Diaz, 2011). 3.4.4. Zearalenoon Zearalenoon ning metaboliit -zearalenool jäljendavad hormoon östrogeeni toimet ning põhjustavad tundlikel loomadel hüperöstrogeenset reaktsiooni
annaabi.ee 
