varustamine hapniku ja toitainetega ning ka lõpp-produktide üleminek kudedest verre. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega, mis jagunedes kaheks kopsuarteriks suunduvad vastavalt paremasse ja vasakusse kopsu. Kopsualveoolides hapnikuga rikastunud e. arteriaalne veri kantakse tagasi 5-8 kopsuveeni kaudu südame vasakusse kotta, kust see liigub edasi suurde vereringesse. Kopsuvereringe on suhteliselt lühike ning ei jõua vatsakeselt nii suurt jõudu vere edasipumpamiseks, seega on parema vatsakese sein vasakust õhem. Samuti on kopsuarteri seinad õhemad aordi omast. Äramärkimist väärib, et kopsuvereringes liigub arterites venoosne veri ning veenides arteriaalne veri – suures vereringes on see vastupidi. Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest aordiga ning lõpeb veenide kaudu venoosse e. hapnikuvaese vere tagasitoomisega südamesse, kust see läbib väikese vereringe
erutuvus (preeksitatsioon) lisajuhtetee kaudu, mis on EKG-l tavaliselt näha QRS-kompleksi alguses paikneva deltasakina. Sellest võib välja kujuneda retsiprookne tahhükardia (re-entry tahhükardia). Lisajuhtetee – täiendav juhtetee vatsakese ja koja vahel 785 EKG-pilt QRS-kompleksi alguses on näha deltasakid. PQ-kestus on lühenenud (< 120 ms). WPW-tahhükardia korral ringleb erutuvus kojalt AV-sõlme kaudu vatsakesele ja vatsakeselt Kenti kimbu kaudu tagasi kojale või siis kojalt Kenti kimbu kaudu vatsakesele ja sealt AV-sõlme kaudu tagasi kojale. Kas taoline rütmihäire on patsiendile ohtlik? Selle sõltub sagedusest ja kestusest. Akuutne oht tekib samaaegse tugeva hüpotoonia korral (süstoolne RR < 90 mmHg). Kiirabi tegevus Jälgimine ja arstibrigaadi kaasamine. Kokkuvõte Südame rütmihäiretega EKG hindamisel tuleb esmajoones arvesse võtta patsiendi tegelikku üldseisundit
annaabi.ee 
