Vereringe, Immuunsüsteem Vereringe elundkond: veri, vereringe, süda südame ehitus: on 2 poolt, üleval on vatsake, selle all kojad, nende vahel on klapid. Südame vasakusse kotta lähevad kopsuveenid ja hapnikurikas veri, paremasse kotta kehaveenid ja hapnikuvaene veri. Veresoonte ja vatsakeste vahel on klapid. südame talitus: süda lööb rütmiliselt(südamelihased tõmbuvad kokku, lõtvuvad).kojad tõmbuvad, vatsad tõmbuvad, kõik lõtvub. veresoonte liigid: arterid(viivad verd südamest kudedesse), veenid(juhivad verd kudedest südamesse). Suur vereringe: varustab kogu keha kudesid verega Väike vereringe: veri rikastub kopsudes õhuhapnikuga Vere koostis: vereplasma ja vererakud Vere ülesanded: hoida keha tempi, transportida, siduda organism tervikuks, kaitseb organismi Vaktsineerimine: antikehade süstimine organismi EKG- elektrokardiogramm, selle abil saab iseloomustada südame talituslikku
tavalist seinakella suutnud iseloomustada ja sellele justkui elu anda. 3. Luuletuse sõnum on see, et kui sa oled laps, siis sa ei pruugi kõike suuta korda teha või parandada, see tuleb ajapikku. 4. Õpilased võiksid luuletuse põhjal vastata küsimusele: “Missuguseid sünonüüme oskad veel sõnale kell tuua või hoopis ise välja mõelda?” Keskaeg Keskajal oldi enamasti keskel, sest keskel oli kergem ajal raskel- esimesed eideti ja tagumised taaditi, keskel aga mõnusasti, vatsad pungi laaditi. Küllap oldaks keskel praegu ega tehtaks kära, kui vaid aeg ei oleks ammu tulnud keskelt ära. 1. Luuletus pärineb Henno Käo raamatust “Ajamasin”. 2. Valisin selle luuletuse, sest seda oleks lastele hea õpetada seoses ajalooga ning erinevate ajastutega, mis maailmas on olnud, sellisel juhul siis keskaeg. 3. Luuletuse idee on anda edasi seda, et maailm on läbinud erinevaid ajastuid, ühel hetkel oldi ka keskajal, hetkel oleme sellest juba ajaga edasi liikunud. 4
pärast nõrutamist suunatakse külmtöötlemisele. Limaskestaga rupside töötlemine Limaskestaga rupsid on veise mao osad (vats koos võrkmikuga, kiidekas, libedik), lammaste mao osad, seamagu. Limaskestaga rupsid töödeldakse sooltetöötlemise osakonnas; või on ettevõttes eraldi ruum magude tühjendamiseks Olenevalt töötlemise erinevustest jaotatakse limaskestaga rupsid kahte rühma: · veiste vatsad ja kiidekad ning lammaste vatsad; · veiste libedikud ja sigade maod, millelt kogutakse limaskesta pepsiini ja maomahla tootmiseks. Veiste ja lammaste vatsade töötlemine. Veiste ja lammaste vats koos võrkmikuga (nimetatakse lihtsustatult vatsaks) esmalt rasvustatakse. Vats avatakse, sisaldis eraldadakse ja pestakse. Vatsad jahutatakse külma voolava veega. Eraldadtakse veel rasvajäänused. Järgneb töötlemine tsentrifuugis: kupatamine ja limaskesta eraldamine. Nõrutatud vatsad asetatakse plastkastidesse,