Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis uus usund nimega ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Kuna ristiusk oli keelatud pidasid usklikud jumalateenistusi maa-alustes matmispaikades katakombides. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Varakristlikus kunstis ei tehtud eriti skulptuure, kuna usklikud ei tahtnud sarnaneda eel...
Bütsantsile on omapärased ülalt laienevate tahkudega sambakapiteelid. Ei harrastatud ikka veel skulptuure, küll aga harrastati maalikunsti. Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kirjutatud usulise sisuga raamatute piltidel, nn. miniatuuridel. Maaliti ka pühapilte, nn. ikoone. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endid. Kapiteel Vatopedi kloostrikirikus. u. 950 Romaani kunst · Sissejuhatus Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Mõnel poole kasutatakse ka teistsuguseid nimetusi. Näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni
Sarmaatia ookeani osa, tol ajal tuntud alade põhjapiiril. Seetõttu on Ptolemaiose käsikirja juurde kuuluvatel kaartidel Euroopa põhjapoolseid alasid kujutatud saartena, nende hulgas ka Skandinaavia ja Saaremaa (Ossilia, Oxilia). Siiski on leedu teadlased viimasel ajal püüdnud tõlgendada Ptolemaiose Kesk-Euroopa kaarti. Sorbonne'i ülikooli paleontoloogia ja bibliograafia professor Victor Langlois (1829-1869), kes uuris Kreekas Athose mäel asuva Vatopedi kloostri arhiivides Prantsusmaa ajaloo kohta käivaid materjale, leidis kreeklaste kirjavahetuse Bütsantsiga. Kreeka munga ja filosoofi Maximos Planudese (1260-1310) kirjade seas märkas Langlois algelist, käsitsi joonistatud kaarti, mis väga meenutas Kesk-Euroopat. Langlois' arvates kuulub see kaart Ptolemaiosele (see kannab manuskriptinumbrit ,,codex 655"). Kaarti lähemalt uurides veendus professor, et kaardi koostamisel on kasutatud ,,Geograafias" esitatud kaardikoostamispõhimõtteid
annaabi.ee 
