värvusega nad ühte sulanduvad. Mõningad neist on võimelised isegi vastavalt lille värvusele oma värvust muutma. Üldiselt nende saagiks langevad liblikad, kärbsed või mesilased, kes lendavad õitele nektari järele ning ei märka seal passivat ämblikku. Krabiämblik hoiab esimest jalapaari kahele poole laiali – valmis saaki haarama. Seejärel ta tapab ohvri mürgihammustusega. Eestiski tavaline liik Misumena vatia emasloomad muudavad oma keha värvust sõltuvalt taime värvist kas kollaseks, rohekasvalgeks või siis päris lumivalgeks. Eelnimetatud liiki kutsutakse vahel isegi “valgeks surmaks”. Värvi muutmine ei toimu siiski otsekohe, vaid võtab mõned päevad aega. Teda võib leida nii kollastelt hunditubaka, võilille või kuldkinga õisikutelt kui ka valgetelt härjasilma keelõitelt. Eriti kavala taktika on aga välja arendanud krabiämbliklased perekonnast PRINARAKNE (Phrynarachne)
enamasti kuivalembesed röövtoidulised loomad. Liikide arv: 523 Ämblike uurija oli Asta Vilbaste Praegu Mart Meriste, töötab Tallinna Ülikooli Tartu filiaalis Kirjandus: Vilbaste A., 1969. Eesti ämblikud I. Tallinn Vilbaste A., 1987. Eesti ämblikud (Aranei). Annoteeritud nimestik. Tallinn Esindajad: võrkurlased ristämblik Araneus diadematus, vesiämbliklased vesiämblik Argyroneta aquatica, hiidämbliklased hiidämblik Dolomedes fimbriatus, krabiämbliklased krabiämblik Misumena vatia, hüpikämbliklased. Selts: Ebaskorpionilised Pseudoscorpiones Väikesed, 5-8 mm pikkused välimuselt skorpione meenutavad ämblikulaadsed. Erinevalt skorpionidest puudub neil peenike tagakeha. Elavad kõdus ja toituvad väikestest loomakestest. Majades mõnikord raamatuscorpion Chelifer cancroides. Selts: Koibikulised (Opiliones) Lühikese ovaalse keha ja väga pikkade jalgadega ämblikulaadsed. Pikkade jalgade sirutamine toimub hüdrostaatiliselt. Neid võib leida majaseintelt ja plankudelt
annaabi.ee 
