Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vatastikune" - 3 õppematerjali

õigusõpetuse konspekt
7
doc

õigusõpetuse konspekt.

Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. · 2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Käskkiri- rakendub kohe peale väljastamist Õigussuhe ja selle elemendid. - Õigussuhe · Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vatastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Õigussuhte elemendid · 1. Subjektid · 2.Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused · 3.objekt Õigusrikkumise liigid. Juriidilise vastutuse liigid. - Õigusrikkumise liigid · Kuriteod · Väärteod · Tsiviilõigusrikkumised · Distsiplinaarõigusrikkumised e tööõigusrikkumised Juriidiline vastutus

Õigus → Õigusõpetus
276 allalaadimist
Õiguse põhimõisetd
14
doc

Õiguse põhimõisetd

·erisubjekt Õigusaktide süstematiseerimine ·Aktide viimine kooskõlastatud süsteemi, rühmitamine kindlas järjestuses: ·Inkorporeerimine ­ üldaktid seatakse mingisse järjestusse (kronoloogilisse, alfabeetilisse süstemaatilisse vms); ·Kodifitseerimine ­ üldaktid töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. Õigussuhe ·Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vatastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Õigussuhte elemendid ·1. Subjektid ·2.Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused ·3.objekt Õigussuhte subjektid ·Subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse ·ÕIGUSSUBJEKTSUS ­ SEE ON ISIKU VÕIME OLLA ÕIGUSSUHTEST OSAVÕTJA ÕIGUSSUBJEKTSUSE MOODUSTAVAD:

Õigus → Õiguse entsüklopeedia
470 allalaadimist
Keemia alused KT1
5
doc

Keemia alused KT1

9. Selgitage inertpaari efekti mõne näite abil. ­ omadus moodustada ioone, mille laeng on 2 võrra väiksem valentselektronide arvust. In 4d105s25p1 In+, In3+ 2o-a. 10. Defineerige kristallivõre energia. Selgitage, millistest ioonide omadustest sõltub see suurus. ­ Kristallvõre energia on energia erinevus kristalli moodustavate ioonide tihepakendi ja gaasifaasis üksteist lõpmata kaugel paiknevate ioonide vahel. Mida suuremad on ioonlaengud, seda suurem on vatastikune tõmme. Võreenergia on suur, kui ioonilaengud on suured samuti kui kaugused ioonide vahel on väiksed (väiksed ioonraadiused). 1 11. Kirjutage välja iooni elektronstruktuur ja elektronvalem. ­ Elektronstruktuur(kastid), elektronvalem(1s2jne). P-elemendid ­ d-elektronid tugevalt seotud, kui täidetud, ei anta enam ära. Ga[Ar] 3d104s24p1 Ga3+[Ar]3d10. D- elemendid ­ enne s-elektronid ja siis d-elektronid

Keemia → Keemia alused
40 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun