Leukotsütoos ja endoteeli markerid ortopeediliste operatsioonide järgses perioodis Leukotsütoosiks nimetatakse seda, kui ühes mikroliitris veres on rohkem kui 10 000 leukotsüüti (valget vereliblet). Üldjuhul peegeldab leukotsüütide hulga suurenemine organismi normaalset vastust infektsioonile või põletikulisele protsessile. Leukotsüütide taseme tõusu võib põhjustada ka füüsiline stress (nagu näiteks atakk, anesteesia või ülepingutus) või emotionaalne stress. Ravimeid, nagu näiteks kortikosteroidid, liitium ja beeta agonistid, seostatakse samuti leukotsütoosiga. Suurenenud eosinofiili või basofiili hulk, allergilise reaktsiooni, infektsiooni või mõnel muul põhjuse tagajärjel, võib viia leukotsütoosini mõnedel patsientidel. Leukotsüütide hulk veres on rohkem kui 100 000 leukotsüüdi 1 mikroliitris ,siis on tegemist meditsiinilise hädaolukorraga, sest tõuseb ajuinfarkti ja hemoraagia oht. Ortopeedia on teadus ja kirurgi...
Ca+2 kanalid. Nende kanalite avanemine põhjustab suuremat Ca+2 sissevoolu. See omakorda suurendab raku depolarisatsiooni kuni aktsioonipotentsiaali aktiveeriv lävipotentsiaal on saavutatud. Teine on faas null, mis on aktsioonipotentsiaali depolarisatsiooni faas. Depolarisatsiooni põhjustab peamiselt suurenenud Ca+2 sissevool läbi L-tüüpi Ca+2 kanalite. Ca+2 sissevool läbi T-tüüpi kanalite ja Na+ sissevool vähenevad selle faasi jooksul neile vastvate ioonkanalite sulgumise tõttu. Kuna Ca+2 liikumine läbi nende kanalite rakku ei ole kiire, siis depolarisatsioooni määr on palju aeglasem, kui teistes südame rakkudes nagu näiteks Purkyne rakkudes. Kolmandas faasis põhjustab K+ voolu aktivatsioon raku repolarisatsiooni. Avanevad pingest sõltuvad K+ kanalid ning suureneb hüperpolariseeriv K+ väljavool. Samal ajal L-tüüpi Ca+2 kanalid muutuvad inaktiivseks ja sulguvad. See vähendab Ca +2 sissevoolu ja seeläbi ka depolarisatsiooni