poisipea enestele naiste seas päris palju austajaid leidnud. Uus juuksestiil, poisipea, muutus esialgu kõhklevalt 1920. ja siis 1930. aastatel üha kindlamalt enesestmõistetavaks. Lühikesed juuksed muutusid niivõrd mugavaks, et usuti siiralt: naised ei loobu kunagi lühikeste juuste kandmisest, sest nad on meeldivad, nooruslikud, hügieenilised, kergesti hooldatavad, võimaldades naisele peale selle täiesti naiselikku, soovi järgi varieeruvat ja tüübile vastvat soengut. Moodsas Eesti Vabariigis ei näidanud enam juuste pikkus naise sotsiaalset staatust või seisundit, vaid nüüd näitas seda soengu moodsus, öeldi koguni, et tänapäeval on juusenam ehteks kui kaitseks.26 Moodne soeng tähendas lühikesi juukseid, vesilained, hiljem 1930. aastate teisest poolest elektri-, auru- ja poldilokke. Poisipead peeti nii praktiliseks kui moodsaks ning ametlikus poisipea propagandas öeldi, et praktilistele nõuetele peavad alistuma naised igast
Sellist FSC nimelist sertifikaati väljastab Ülemaailme Metsanduse Nõukogu (FSC). Sertifikaat väljastatakse rangeid igale riigile kohandatud kriteeriume järgides ja nendest kinnipidamist kontrollitakse igal aastal. FSC sertifikaat on ainus ülemaailmne sertifikaat, mida tunnustavad suured keskkonnaorganisatsioonid Greenpeace ja Maailma Looduse Fond (WWF). Kui paberitehas kasutab paberi tootmiseks FSCga sertifitseeritud puitu, saab ta taotleda ka oma paberile vastvat sertifikaati. Selleks peab paberitehas looma süsteemi, mis välistab FSC puidu segunemise tundmatu päritolu puiduga. Seega on FSC sertifikaat tagatiseks, et paberi tootmiseks kasutatud puit pole varutud seadusi ega metsa ökosüsteemi kahjustades. Sellist paberit toodavad täna Taani, Rootsi jt riikide tehased. Sorteerides enda poolt tekitatavaid jäätmeid saad kaasa aidata looduse hoidmisele. Nii jõuab kasutatud paber uuesti taaskasutusse.
Lülititalitluse korral töötab transistor vaheldumisi kõigis kolmes piirkonnas (sulge-, aktiiv- ja küllastuspiirkonnas), kusjuures tööpunkt püsib kestvamalt sulge- või küllastuspiirkonnas ja ainult üleminekul ühest piirkonnast teise läbib aktiivpiirkonna. Sulge- ja küllastusreziimidest vastab esimene avatud lülitile ja teine suletud lülitile. Nõrga signaali võimendamisel asub transistori tööpunkt tunnusjoone lineaarses osas, s.o. võimendus- e. aktiivpiirkonnas. Sellele vastvat lineaar- ehk aktiivreziimi nimetatakse ka võimendusreziimiks ehk täpsemalt A-klassi võimendusreziimiks. Selles reziimis on väljundvool ja -pinge praktiliselt lineaarses sõltuvuses sisendvoolust ja - pingest (tunnusjoone vahemik punktist A punktini B), mis võimaldab seda reziimi kasutada võimendites, kus on nõutav sisend- ja väljundsignaali vaheline lineaarne sõltuvus. Tugeva signaali võimendamisel (võimsusvõimendite tööreziimid AB, B ja C) asub
annaabi.ee 
