2) aasta 1987 2) Saksamaa ametlik taasühinemine 3) aasta 1988.-1989 3) Prantsuse president Charles de Gaulle külastas Moskvat 4) Detsember 1989 4)Solidaarsuse tegevuse lõpetamine 5) 3. oktoober 1990 5)NSV Liidu juhi Breznevi vastuvisiit Prantsusmaale 6) aasta 1966 6) Idalepingu sõlmimine 7) aasta 1971 7) Rumeenias puhkenud vastuhakk Nicolae Ceausescu reziimile 8) aasta 1970 8) Gorbatsovi loobumine Breznevi doktriinist 9) 1972
hõivanud leedulastelt iidse pealinna Vilniuse (Poola piir ulatus Lätini) ning selle tõttu ei saanud leedukad ja poolakad koos liidus olla. Pealegi pidas Poola end suurriigiks ja otsis lepingupartnereid läänest. Lisaks oli Balti Liidu vastu ka Nõukogude Liit. 8) Head suhted suutis Eesti luua Rootsiga, mille ilmekas tõend oli riigivanema Jaan Tõnissoni külaskäik Rootsi 1928 aastal ja Rootsi kuninga Gustav V vastuvisiit. 9) Sõja- ja segadusteajad olid Eesti majanduse segamini pööranud. Õigupoolest ei olnud terviklikku Eesti majandust enne maailmasõda olemas olnudki, sest Vene aja lõpupoole toimunud tööstuslikku pööret tuleb vaadelda üle venemaaliste protsesside raames. Eesti majandus oli Vene majanduse lokaalne osa. Eesti üritas venemaast lahti saada. Läbi Eesti liikus suur osa Venemaa ja ülejäänud maailma vahelis
Oleks kujutanud reaalset ohtu kui peale Eesti, Läti ja Leedu oleks hõlmanud ka Poola ja Soome. Soome kujunes balti liidust Skandinaavia riigiks. Poolakad olid aga Leedult hõivanud Vilniuse nii et leedukad ei tahtnud Poolat samasse paari. Üks ebaõnnestumise põhjuseks oli ka N Liidu üliterav vastaseis Balti Liidu moodustamisele. 8. Eesti oli suutnud luua head suhted Rootsiga. 1928 aastal Jaan Tõnissoni külaskäik Rootsi Kuninga Gustav V vastuvisiit. Praktilisi tagajärgi ei olnud. 1923 sõlmitud Eesti- Läti lepingutel ka praktilisi tagajärgi polnud. Eestlaste ja lätlaste suhted olid pingelised peale Vabadussõda. 9. Sõja- ja segadusteajad olid Eesti majanduse segamini pööranud. Õigupoolest ei olnud terviklikku Eesti majandust enne maailmasõda olemas olnudki, sest Vene aja lõpupoole toimunud tööstuslikku pööret tuleb vaadelda üle venemaaliste protsesside raames
annaabi.ee 
