Nendeks on organisats soovitused, aruanded. Hägust pol ja jur piirjooni. Allikate hierarhia ja ius cogens Kohtuotsused ja õt arvamused abiallikad. Õiguse üldpm-d väiksema normatiivsema jõuga kui tavades ja rv-tes lepingutes olevad normid. Rv o otsused ja leebe regul madalamad kui tavad ja rv lepingud. Tava ja rv leping võrdse jõuga; vastuolu korral lex posterior pm. Kõige kõrgema õigusjõuga ius cogens’i normid, üldise rv õ-se peremtoorsed e vastuvaidlematud normid. Rv õ-se normid, mille rv riikide ühendus võtab omaks ja tunnistab tervikuna kui norme, millest kõrvalekaldumine on lubamatu ja mida võib muuta ainult järgnevate samasuguse iseloomuga üldiste rv õ-se normidega. Need normid on nt: jõu kasutamise keeld; riikide võrdsuse ja enesemääramise õigus; orjanduse, piraatluse ja genotsiidi keeld; kohustus austada inimõigusi. Erga omnes kohustus: olulise kohustuse rikkumisel võib iga maailma riik on huve kaitsta.
tuvastamisel. Põhilised õigusallikad on: Rahvusvaheline leping – s.o. kahe või enama riigi vaheline kokkulepe rahvusvahelis – õiguslike õigussuhete loomiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Rahvusvaheline leping prevalveerib rahvusvahelise tava üle, st nendevahelise vastuseisu korral arvestatakse lepingu sätteid. On olemas teatud hulk norme, mida ei saa luua regionaalselt, need on lõplikud, rippumatud, vastuvaidlematud (IUS COGENS). Selleks on orjapidamise, genotsiidi, piraatluse jms seonduvad aktid, samuti inimõiguste põhimõtted. Rahvusvaheline leping, mis on vastuolus IUS COGENSiga on tühine. Rahvusvaheline tava – s.o. õigusnorm, mis valjendub riikide poolses korduvas ja õiguslikult tähtsas tegevuses ningpraktikas. Abiõigusallikad: Õiguse üldpõhimõtted – need on tunnustatud tsiviliseeritud rahvaste poolt, on
tuvastamisel. Põhilised õigusallikad on: Rahvusvaheline leping s.o. kahe või enama riigi vaheline kokkulepe rahvusvahelis õiguslike õigussuhete loomiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Rahvusvaheline leping prevalveerib rahvusvahelise tava üle, st nendevahelise vastuseisu korral arvestatakse lepingu sätteid. On olemas teatud hulk norme, mida ei saa luua regionaalselt, need on lõplikud, rippumatud, vastuvaidlematud (IUS COGENS). Selleks on orjapidamise, genotsiidi, piraatluse jms seonduvad aktid, samuti inimõiguste põhimõtted. Rahvusvaheline leping, mis on vastuolus IUS COGENSiga on tühine. Rahvusvaheline tava s.o. õigusnorm, mis valjendub riikide poolses korduvas ja õiguslikult tähtsas tegevuses ningpraktikas. Abiõigusallikad: Õiguse üldpõhimõtted need on tunnustatud tsiviliseeritud rahvaste poolt, on
annaabi.ee 
