Kuriteod (trahv või vangistus), väärteod (trahvid) ehk haldusõigusrikkumised (kahju hüvitamine), tsiviilõigusrikkumised (kahju hüvitamine), tööõigusrikkumised ehk distsiplinaar süüteod (näiteks leppetrahvid). 7.2 Juriidiline vastutus: mõiste, tunnused, aluse - juriidiline vastutus - isiku kohustus vastuvaidlematult täita talle seaduse aluse, seaduses sätestatud korras pandud konkreetne kohustus. Kohustus! Juriidiline vastututus on riiklik sunnivahend mis seisneb õigusrikkuja käitumise hukkamõistmises õigusvastase teo toime paneku pärast. Et teole järgneks juriidiline vastutus, on vajalik 4 komponendi olemasolu: 1) Subjekt -deliktivõimeline /vastutusvõimeline/ isik. (Organisatsioon saab olla õigusrikkujaks ainult oma tegevusvaldkonnas); 2) subjektiivne külg (isiku suhtumine oma teosse tahtlik /otsene või kaudne/; ettevaatamatus /kuritegelik hooletus/); 3) objekt; 4)objektiivne külg (s.t. et teol on
N:tuletõrjujate tegevus. Hädaseisund tekib kui õiguslikult kaitstavat objekti ähvardab oht ja ohuallikaks erinevad jõud loodusjõud ja muu. Õigusrikkumiste liigid nende õigusharude ja nende kahjulikkuse järgi ja nende rakendatavate mõjutusvahendi iseloomu järgi liigitatakse õigusrikkumised 4 rühma 1) Kuriteod 2) Väärteod 3) Tsiviilõigusrikkumised 4) distsiplinaarõigusrikkumised Juriidiline vastututus on riiklik sunnivahend mis seisneb õigusrikkuja käitumise hukkamõistmises õigusvastase teo toime paneku pärast. Õigusharude järgi liigitatakse vastutust 1) Kriminaalvastutust riiklikke sunnivahendeid mis järgnevad kuritööle 2) Haldusvastutus järgneb väärteole nad on väiksema ühiskondliku ohtlikusega. Arest ja rahatrahv 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse
annaabi.ee 
