tundesoojus tema vastu. Maimikueas tekib argivanemlus, lapsega peab koos harjuma ja oma elu ka vastavalt selle elama, lapsel ja tema vanematel tekib argielu, mida koos elatakse. Koolieelikueas on endiselt argivanemlus, laps on veel nii noor, et temaga peab tihti tegelema, aga ta avastab juba palju uusi asju, seega on tegemist vanemate puhul ikkagi argivanemlusega kuna laps ja vanemad on ediselt väga tihti koos ja neil on ühine argielu. Kainikueas tekib vastutusvanemlus laps on nii suur, et koolis käia, tal tekivad oma sõbrad ja uued huvid. Vanematal tekib nüüd veel suurem vastutus ja hoolitsus tunne, nad kardavad ja muretsevad lapse pärast natuke rohkem. Murdeas on ikka tegemist vastutusvanemlusega, vanemad vastutavad, hoolitsevad ja hooldavad oma lapsi, aga arvestavad ka sellega, et laps on piisavalt suur. Noorukieas tekib päritoluvanemlus, lapsed on üsna iseseisvad, nendega arutatakse
ette tuleb. Tähtis on traditsioonide olemasolu perekonnas. Jagatud argipäevas õpib laps arvestama pereliikmete ja teiste inimestega enda ümber. o Eotsionaalne vanemlus – laps tunneb end turvalisena, teab, et teda hinnatakse ja armastatakse tingimusteta. o Päritoluvanemlus – laps tunnetab oma päritolu, tal kujuneb pilt oma esivanematest ja iseendast kui nende järeltulijast. o Vastutusvanemlus – vanemad vastutavad lapse heaolu ja kõige muu kahjustava eest ning loovad ka arengut toetava emotsionaalse ja füüsilise keskonna. Kasvatusstiilid (õ. lk. 154-157) 1. Minnalaskev kasvatus – armastust lapse vastu ei jätku ja lapsel on vabadus piirid ületada ehk vanemad peavad oma tarbeid tähtsamaks kui lapse tarbeid. Lapse põhiväärtuste väljakujunemine on häiritud, sest vanemad ei avalda arvamust, mis on väär ja mis õige.
hoolitsemise ja tema tarvete rahuldamisega. On bioloogilised vanemad, kes täidavad lapsevanema rolli vastavalt ühsikonna ootustele. Psühholoogiline vanemlus - lapse vanem on inimene, kellega teda ühendab kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kõige enam mõjutab. See jaotub neljaks osaks: argivanemlus (kooselu, ühine argielu), emotsionaalne vanemlus (armastus, kiindumus, tundesoojus), päritoluvanemlus(vanemate ja laste ühine ajalugu, ühised mälestused) ja vastutusvanemlus(hooldus, hoolitsus, vastutus). Vanemlik vastutus Euroopa Liidus Ema või isana olete teie vastutavad oma laste kasvatamise, hariduse andmise ja vara (kui neil seda on) eest. Teil on samuti õigus neid juriidiliselt esindada. Kõigis ELi liikmesriikides on emal automaatselt oma lapse ees vanemlik vastutus, samuti nagu abielus isalgi. Enamikul juhtudel jagavad vanemad seda vastutust. Abielus mitteolevate isade puhul on eeskirjad selle kohta, kas abielus mitteoleval isal on
rahuldamisega. On bioloogilised vanemad, kes täidavad lapsevanema rolli vastavalt ühsikonna ootustele. Psühholoogiline vanemlus: lapse vanem on inimene, kellega teda ühendab kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kõige enam mõjutab. See jaotub neljaks osaks: argivanemlus (kooselu, ühine argielu), emotsionaalne vanemlus (armastus, kiindumus, tundesoojus), päritoluvanemlus(vanemate ja laste ühine ajalugu, ühised mälestused) ja vastutusvanemlus(hooldus, hoolitsus, vastutus). 16. lapse arenguperioodid (nimetused, vanus, mis seal toimub) lk 138 Imikuiga: 0-1 aastat. Õpib ära, et kisa peale tuleb kegei kohale, kisa=suhtlemine. Teisel kuul hakkab laps häälitsema. Kolmekuune naerab. 8-9kuuselt kujuneb välja mälu, mäletab tähtsaid isikuid. Hakkab võõrastama. Vanemate abil kogeb, et maailm on sõbralik ja meeldiv paik. Usalduse tekkimine vanemate suhtes. Maimikuiga: 1- 3aastat. Jookseb, hüppab, ronib
annaabi.ee 
