Ta on omal alal tegija ning ta naudib seda. Hea näitena edukast inimesest võib tuua Piret Mürk-Dobourgi, kes on seni teinud suurepärase karjääri. Alustades ETV telereporterina ning hetkel tegutsedes Rootsi suurfirmas TeliaSonera viitsepresidendina. Õppinud Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonnas, on ta pidevalt ennast üles töötanud kõrgematele ametikohtadele. Pireti erinevate töökohtade arv on suur, kuid see-eest on iga töökoht vastutuselt suurem. Tema nimetab oma eduka karjääri põhjuseks väljakutsete otsimises. Samuti väidab Piret: ,,Mulle on alati südamest meeldinud see töö, mida olen parajasti teinud." . Seega peegeldub Pireti edus huvi oma ala vastu. Samas, sarnaselt Kristina Smigunile, on Piretil olemas oma pere, millele ta veel oma aega pühendab karjääri kõrvalt. Eestis umbes 200 aastat tagasi oli edukuse näitajaks oma talu ning suur pere, kes taluga igapäevaselt tegeles
teenindamisest Mitte kasutama sarkasmi, halvustamist ja häbistamist Tegelemine probleemse käitumisega lastega Mis on agressiivsus? Agressiivsus tähendab pealetükkivust, löögivalmidust. Seega ei ole tegemist algselt täiesti negatiivse mõistega. Tänapäeval mõistetakse aga agressiivsuse all käitumist, mis on suunatud kellegi kahjustamisele. Mõned lapsed õpivad, et agressiivne viha annab ,,kiireid tulemusi'' ning võib viia tähelepanu kõrvale isiklikult vastutuselt. Laste viha välja elamist on raske kontrollida ning see võib õpetajate jaoks vägagi häiriv olla, tekitades ärevust, segadust ning isegi vastu viha. Tuleb tõsiselt võtta iga emotsionaalselt patoloogiat, mis võiks mõjutada lapse sagedast ja jätkuvat viha väljendamist ja agressiivsust koolis. Vihapäevikud võivad olla kasulikuks vahendiks aitamaks lapsel ja õpetajal õppida, millised olukorrad ja tingimused neis viha tekitavad.