Valimi moodustamine-kodune ülesanne 1. Tänaval küsitletakse esimest kahtkümmet vastutulijat. Kas selliselt moodustatud valim on juhuslik, kui üldkogumiks on kõik antud hetkel selles linnas viibivad inimesed ? Põhjenda. Selliselt valim on juhuslikult moodustatud, kuna iga valim etteantud suurusega on võrdselt võimalik. 2. Ajakirjas “Noorus” avaldati küsimustik sellesama ajakirjanumbri sisu ning kujunduse kohta. Arvestati ainult neid vastuseid, mis olid kirjutatud ajakirjast väljalõigatud küsimustelehele. Millist üldkogumit kirjeldatud valim esindab ?
23. Nimeta olulisemaid motiive surnu väljaviimisel talust surnuaeda 1. Peab olema hoolikas 2. Tuba ei jäeta tühjaks (keegi inimene peab sinna jääma) 3. Üle läve minnes – nael lävepakku ja mingi raudese ukse kohale(sirp..) 4. Kuuseoksad 5. Kuused (värava juures, talu piiri juures) 6. Vesi, söed 7. Eksitati surnuaeda minekul – mindi mööda kõrvalisi teid ja tehti haake 8. Risti lõikamine 9. Vaadati esimest vastutulijat (sugu, vanus, kui kaugelt vastu tuleb) – kui tuli naine vastu anti tort, kui mees siis pudel viina 24. Reasta järgmised žanrid usundilise informatsiooni sisalduse alusel: loits, regilaul, muistend, muinasjutt, memoraat. 25. Too näiteid tasakaaluprintsiibil põhinevatest praktikatest Eesti vanas usus Säilitatakse taasloomise kaudu (kosmilised riitused). Eestlastel nt jaanipäev (antakse päikesele väge juurde, et päev pikemaks läheks)
- Konn - paigal - Sool - niiskunud - Pekk - hõõrutakse jalatalda, kas koer sööb - Tahab teist aset, kõvemat - Ajab valvajad ära Surnu on majas 1. 2 on, siis tuleb 3 2. Kas on pehme? Kui koolnukangestust pole, tuleb uus surm Kala peab kõva olema, silm punnis, lõpused ei tohi hallid olla 3. Väljaviimisel keegi komistab, surm võib uuesti tulla 4. Kukk (kireb) kirstul 5. Vaadatakse vastutulijat (lähedal tuleb, surm tuleb varsti), talle antakse surnupete 6. Ootamatud peatused (ei tohi olla)(kui kaugel on, mis kohas?) 7. Midagi olulist unustatakse koju 8. Matusega seotud asju ei panda kohe ära 9. Unustatakse midagi surnuaeda 10. Kui mingi ese kukub hauda/tugev surma enne 11. Kui haud kokku variseb 12. Kui palju mulda üle jääb 13. Viimane lahkuja on järgmine surija 14. Kähku välja viia/surma enne Unenäoended 1. Hüütakse 2. Puu murd 3
o valik toimub kindlate intervallide järel (tabel 2). Populatsiooni täpne maht ei pea olema teada, s.t ei eeldata valikufreimi olemasolu. Kui näiteks soovitakse uurida inimeste suhtumist pärimuskultuuri tänavaküsitluse teel, siis pole võimalik küsitletavaid eelnevalt nimekirja alusel nummerdada. Valiku juhuslikkuse kindlustamiseks võiks pärast esimest küsitlemist küsitleda näiteks iga seitsmendat vastutulijat. Selline süstemaatiline valimine välistab subjektiivse valimise mingite muude mõjutuste ajendil. Tabel 2 Näide süstemaatilise juhuvalimi moodustamisest Süstemaatiline Ühe linna elanikkonna kultuuritarbimise uurimiseks valiti küsitlemiseks inimesi, kes juhuslik valik elasid majades, mille number oli 7 või lõppes 7ga. Süstemaatilise juhuvaliku eeliseks on võimalus valimit koostada populatsioonist, mille täpne suurus ei
B seda tegigi: juhusliku vastutulija formaalse rolli taga, mida A püüdlikult esitas suutis ta näha partneri rolli lehviku osakesi, mis olid vaevumärgatavad ta märkas et tema naaber on küllaltki heasüdamlik ning suhtlemisaldis inimene. Järgnevalt adus B milline ta on ise oma aktuaalses rollis nähtuna läbi partneri silmade. B tugines A näoilmele, lugedes sealt välja, et A on valmis nägema temas midagi rohkemat kui juhuslikku vastutulijat ( see peen ja pooleldi intuitiivselt tunnetatud protsess võttis B-l aega vaid mõned sekundid kuid vaatamata sellele tabas ta oma partneri õige olemuse). Sel põhjusel võttiski B vastu otsuse esitada oma naabrile küsimus. Kolmas faas vastastikuse informeerimise faas konventsionaalsel suhtlus tasandil võib see ebaõnnestuda, kuigi mitte tingimata alati. Eelmises faasis tegid partnerid kindlaks millised on nende rolli ootused teineteise suhtes