Lõpptulemuseks on enamasti kliendi lahkumine poest ilma kaupa ostmata. Väga hea kui iga teenindaja oskab pakkuda kliendile erilist boonust, mis jätab ettevõtte positiivselt meelde. Näiteks Volvo on eesmärgiks seadnud, et 2015. aastaks peab koguni 50% nende käibest tulema teenustest. Ja siinkohal ei ole tegemist mitte nn traditsiooniliste teenustega, nagu toodete järelmaks või hooldus, vaid hoopis uute klientide vajadustele vastutulemise viisidega. Selle asemel, et müüa kliendile 100 bussi, pakutakse busside kasutamise teenust, kus Volvo tagab selle, et bussid on kogu aeg kliendi käsutuses. Arve esitatakse mitte busside, vaid nende kasutamise aja eest. A.Naarits,Tarbijakäitumine muutunud, (http://www.in.ee/artiklid.php?uid=267)(01.12.2009) Mina arvan, et Teenindusel on inimese ostukäitumisele väga suur mõju. Teenindus määrab enamasti, kas klient külastab seda kauplust uuesti või mitte. Mina arvan, et iga
näitlejad looksid rolli enda sees (sarnaselt Stanislavskiga). Tema eesmärk oli kaasata näitlejad rollikujutusse kaasaegse inimesena, kes võtab kaasa oma kogemused ja tõdemused. 1890 tähendas see täiesti uut arusaama näitleja ülesannetest: näitleja ei pidanud enam olema rutiinne käsitööline. Ta töötas oma ansambliga välja realistliku mängustiili. Brahmi jaoks said repertuaari tugisammasteks Hauptmann ja Ibsen. Tuli ka klassikalisi näidendeid, aga neid mängiti publikule vastutulemise mõttes. Siiski lavastas ta need provotseerivalt pateetikavabas stiilis. Autorite ring sajandivahetusel laienes (repertuaar hakkas jääma kitsas). Mängukavva Maeterlinck, Schnitzler jt. Brahmi keskendumine ainult realistlikule mängule sai ummikteeks ja see tundus nt Reinhardtile ühekülgsena. Brahm palkas näitlejad, kes ,,Kangrutes" olid suurepärased, aga teistes lavastustes ei teinud kaasa või olid kasutud. Reinhardti jaoks ei olnud kirjandus kõige tähtsam ja
annaabi.ee 
