· "Mina ei ole midagi muud kui iseennast objektiks muutev produtseerimine." Oma loodusfilosoofias oli loodus kui subjekt tema jaoks absoluutne produktiivsus, loodus kui objekt paljas produkt. Kui oleks vaid puhas produktiivsus, siis ei sünniks midagi kindlat. Selletõttu peab olema mingi vastujõud või takistus, milles lähtuvad vormingud. · "Takistuse põhjus asub looduses endas, selles et see muudab end ise objektiks." Need vastutoimivad jõud tingivad selle, et loodus on pidevalt kujunemas. Näiv pdouktide tekkimine on tegelikult pidev reprodutseerimine, pidev hävitamine ja uuestiloomine. Schelling näitlikustab seda voolu pildiga, mis tänu mitmesuguste kehade vastupanule loob teatud keeriseid. Keeriste vastuvool sünnib tegelikult voolu enda jõust. Kogu loodus on hingestatud produktiivsetest jõududest. Ka niinimetatud anorgaaniline on tegelikult vaid veel äratamata, magav elu. · "Ka nn
Algselt inspirerib teda Fichte, hiljem mõjutatud Boehmest. Filosoofia põhiprobleemiks on subjekti ja objekti vaimu ja looduse, ideaalse ja reaalse kui vastandite ühtsus. "Transtsendentse idealismi süsteem" (1800) - eneseteadvus on teadmiste ülim printsiip. Eneseteadvus produtseerib iseenda ja mitteteadlikult objektide maailma. Loodusfilosoofia. Loodus kui subjekt on absoluutne produktiivsus, loodus kui objekt paljas produkt. Peab olema mingi vastujõud, millest lähtuvad vormingud. Need vastutoimivad jõud tingivad selle, et loodus on pidevas kujunemas. Kogu loodus on hingestatud produktiivsetest jõududest. Tõelisus on ühtne organism, mis areneb ja mille kõrgeimaks astmeks ning ilmumisvormiks on vaim. Esteetika. Kunstis ühinevad vaimsus ja loovus, teadvus ja teadvusetu, paratamatus ja vabadus. Kunstiline looming on vaimu kõrgeim aste. Identiteedifilosoofia. Kõik, mis on, on iseendast üks. Absoluutses identiteedis käituvad kõik vastandid indiferentselt.