2.1. Kierkegaardi eksistentsialism. Lisaks Kierkegaardile kuulub esimeste eksistentsialistide hulka ka Friedrich Nietzsche. Samas kui Nietzsche läheneb esistentsi probleemile inimlikust vaatepunktist, siis Kierkegaard vaatleb seda teemat kristlikust vaatepunktist. Kierkegaardi jaoks on iga inimese kõige pakilisem küsimus on iga inimese eksistentsi mõte. Termi all ,,eksisteerima" mõtles ta inimese eksisteerimist. Kierkegaardi jaoks on inimestele iseloomulik see et me paistame silma vastutatavate indiviididena kes peavad tegema vabu valikuid. Iga inimene peab sooritama ,,usuhüppe" hoolimata sellest et me ei tea mis tagajärjed meie tegudega kaasnevad, olgugi et me nende eest vastutame. Üksikisik ei ole Kierkegaardil paratamatusega kulgeva ajaloolise arengu koostisosa. Ta on täiesti vaba, tema valikud ei ole mitte millegi poolt tingitud. Vastupidi, ainult nende valikutega allutabki ta end looduse ja ühiskonna seadustele ja ainult nende valikute alusel ta ,,eksisteeribki ajas".
neuraalseks reetinaks (gliiarakud ja neuronid) ja ülejäänud hakkavad vastusena ümbritsevatele mesenhüümirakkudele tootma pigmenti melaniini (pigmenteerunud reetina). 41 Embrüo peapiirkonna spetsiifiline ektodermaalne plakood (epidermaalne paksend) on ainus kompetentne piirkond vastama parakriinsetele signaalidele (nt BMP4, FGF8), mida toodetakse eesajust moodustuvates silmavesiikulites Induktsioon viib silmaläätse arengu eest vastutatavate geenide ekspressioonini ja läätseplakoodi moodustumiseni, millest areneb läätse vesiikul. Arenev lääts omakorda signaliseerib parakriinselt (sekreteerib FGF) silmakarika rakke arenema reetinaks. Prekordaalplaadist sekreteeritav Shh inhibeerib Pax6 ekspressiooni embrüo keskel jaotades silmavälja kaheks. Liiga palju Shh põhjustab silmade taandarengu. Läätse rakkude diferentseerumisel läbipaistvaks membraaniks, mis suunab valguse reetinale, muudavad nad oma kuju ja struktuuri.