keskseks küsimuseks kaudsete kulude (nende laias, üldises mõistes) väljatoomine ehk sisuliselt alternatiivkulude (loobumiskulude) kindlaksmääramine. Kaudsed kulud võrduvad alternatiivsetest võimalustest loobumise tõttu saamata jäänud tuludega, seega saamatajäänud töötasu + saamata jäänud intressitulud (10% 25000-st), kokku kaudsed kulud 21000+2500=23500; 9.c; püsikulud TFC ei muutu toodangu koguse suurendamisel või vähendamisel; vastusvariantides a) b) d) esitatud kulud kuuluvad aga muutuvkulude TVC hulka; 10.b; lühiperioodil SR (short run) saab muuta ainult nn muutuvsisendeid (näiteks palgata uusi töötajaid), mitte aga püsisisendeid (uus tootmishoone); lühiperioodi reaalne kalendaarne kestus (mitu nädalat, kuud või aastat sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast; 11.a; vastusvariantides b) c) d) esitatud muutuste toimumiseks on vaja pikka perioodi LR (long run) mille kestel saab võimalikuks ka püsisisendite muutumine; 12
suurem kui ristküliku A pindala (kogutulu vähenemine) või mitte; kuna joonisel 4.1. kujutatud nõudluskõver on ilmselt elastne, siis tekib hinna langusel ka kogutulu juurdekasv e teisisõnu D > A; 4.c; kui hinna languse tõttu kogutulu suureneb, peab nõudluskõver olema elastne; 19. b; lisaks vastusele b) tuleb arvestada, et kauba nõudlus on elastsem siis, kui tegemist on luksuskaubaga, kaubale tehtavate kulutuste osakaal tarbija eelarves on suur ning kaubal on palju asendajaid; vastusvariantides a) c) d) toodud tunnused on aga iseloomulikud mitteelastsete nõudlusega kaupadele; 20. b; teisisõnu eeldatakse potentsiaalsete kontserdikülastajate elastset nõudlust piletite järele; 21. c; mida pikem on kohanemise ajaperiood, seda elastsemaks muutub nõudlus (ja ka pakkumine); 22. 1.c; vt ka A. Marshalli 3 ajaperioodi loengukonspektist; hetkeperioodi pakkumiskõver on täielikult mitteelastne (vertikaalne sirge), mida pikemaks muutub (kohanemise) ajaperiood, seda elastsemaks