Naisi püütakse paigutada raamistusse, mille kaasaegsed ise neile andsid, sellesse piiranguteta kompleksi, mille kaudu suguvõsa ja perekond takistasid naisel end kehtestamast juriidiliselt, kõlbeliselt ja majanduslikult täieõigusliku isikuna. Perekondliku kontekstiga piirdudes vaatleb see uurimus sugudevahelisi suhteid seal, kus need kõige ilmsemalt ja igapäevasemalt kaasa mängisid: tuumikperekonna ja suguvõsa eesmärkide ning lootusi väljendavate koduste kohustuste ja vastustuste jaotuses. Keskajal tähendas abieluliit eelkõige rahu sõlmimist. Kui naine anti suguvõssa , kellega otsiti lepitust, sai pruudist kokkuleppe tuum. Talle kui üksmeele pandile ja tööriistale anti roll, mis oli suurem tema isiklikust saatusest ja soovidest. Vältida igasugust laiduväärset käitumist ja hoida sellega jõus kahe leeri liitu, sünnitada järglasi ja aidata kaasa oma uue suguvõsa püsimisele, anda
Soovitakse oma tööd paremini teha, selleks vajatakse erialakoolitusi. Soov meeskonnatöö ja suhtlemiskoolituste järele viitab suhtlemisprobleemidele, pidev progress on jätnud hätta need, kelle arvutioskus ei ole kõige parem. Joonis 1. Vastused küsimusele nr 3 Milliseid koolitusi vajad enda arvates kõige enam? Koolitusvormi valikul on valdav enamus vastajaid sisekoolituste korraldamise poolt. Joonis 2 näitab vastanute eelistusi koolitusvormi suhtes. Vastustuste suhe viitab töötajate arvamusele tellitud ja spetsiaalselt ettevõttes korraldatava sisekoolituse suuremale efektiivsusele. Koolitusvormi eelistus Vastajate arv 40 32 20 11 0 Sisekoolitus Väliskoolitus Koolitusvorm Joonis 2. Vastused küsimusele nr 4 Milline koolitusvorm on Sinu arvates parim?