kiirustreeningu reziime. Reaktsioonikiiruse arendamise metoodika Sportlase reageerimist liigutusliku tegevuse alustamiseks võib skemaatiliselt ette kujutada kui liigutuslikku reaktsiooni, mis koosneb peiteperioodist ja motoorsest ehk liigutuslikust komponendist. Reageerimise peiteperiood koosneb ajju tuleva informatsiooni (näiteks stardipauk) aktiivsest vastuvõtmisest, tema eesmärgipärasest ümbertöötamisest ja vastavate vastusliigutuste ülesehitusest (näiteks kiire lähtumine stardipakkudelt). Reaktsioonikiiruse täiustamise metoodikas lähtutakse analüütilisest lähenemisest: algul täiustatakse eraldi motoorset komponenti (liigutuste tehnikat) ja peiteperioodi aega, edasiselt parandatakse koordinatsioonilist koostööd peiteperioodi ja reaktsiooni motoorse komponendi vahel. Võistlustegevuse käigus reageerib sportlane liikuvatele
kiirustreeningu vorme. 6 1.2. Reaktsioonikiiruse arendamine Sportlase reageerimist võib üldjoontes ette kujutada kui liigutuslikku reaktsiooni, mis koosneb peiteperioodist ja liigutuslikust komponendist. Reageerimise peiteperiood koosneb ajju tuleva informatsiooni (näiteks stardipauk) aktiivsest vastuvõtmisest, selle eesmärgipärasest ümbertöötamisest ja vastavate vastusliigutuste sooritamisest (näiteks kiire lähtumine stardipakkudelt). Reageerimiskiirus on kaasasündinud ja vähe arendatav. Põhiline on tähelepanu ja keskendumisvõime parandamine (stardid erinevate signaalide järgi ja eri asenditest). Reaktsioonikiiruse harjutusi sooritatakse treeningtunni alguses, puhanuna. Tõhusa kiirustreeningu eelduseks on puhanud ja terve närvisüsteem. (9) Reaktsioonikiiruse täiustamise metoodikas lähtutakse analüütilisest lähenemisest: algul
annaabi.ee 
