ja Suurbrit. ühisdeklarats., mis garanteeris Poola sõltumatuse. Üha kasvava kriisi keskmes oli siiski Poola, ning Pr. ja Suurbrit. lootsid olukorda kõige paremini lahendada, tõmmates kaitsekokkuleppes osalema ka Nõukogude Liidu, ehhki nad teadsid, et poolakad ei taha tradits. vaenlaselt mingisugust abi vastu võtta. Prantslased ja inglased suhtusid ka ise skeptiliselt nõugulastesse(tunne oli vastastikune).Poola vastuseisuta oleks jõutud kokkuleppele. Nii jäidki lääne demokr. riikide ja Stalini läbirääkimised kogu 1939a. suveks venima. H.-l olid seevastu välja pakkuda ahvatevad peibutised. Oli eelnevalt Venemaaga läbirääkimisi pidanud ja said aru, et neil pole tahtmist riskida sõjaga. H. võttis nõuks proovida, tehes läbipaistva pakkumise, et laseb Stalinil võtta osa Poola idaosast, kui ta nõustub mitte takistama Saksamaa sissetungi Poolasse läänest. Venelased regeerisid elava huviga ja 22.aug
c. 325 Nikaia kirikukogu, usutunnistus 16. Kristlik kirik ja rooma õigus. Kanoonilise õiguse varasem areng. Ida (Kreeka-katoliku) kirik - 324.a alustas keiser Constantinus Bütsantsi väljaehitamist enda residentsiks. Kirikust sai bütsantsi stiilis riigiasutus koos patriarhiga, kes toodi sinna Roomast. Keisrile jääb õigus otsustada kirikliku õpetuse üle jättes enesele ka dogmaatiliste vormelite ametliku kinnitamise õiguse. Kirik avaldab ilma vastuseisuta austust keisrile. Lääne (Rooma-katoliku) kirik - paavstile alluva maailmakiriku autonoomia riikide suhtes on kiriku õiguse peamine idee ning rooma-katoliku kiriku riigiõpetuse alus. Kirikuõigus sai alguse Roomast. Juba I sajandil kujunesid kristlikes kogudustes välja mitmesugused juhised, mis väideti pärinevat otse apostlitelt. Neid juhiseid nimetati kaanoniteks (kr.k karjasekepp), mida peetakse kanooniline õiguse (ius canonicum) kui õigussüsteemi alguseks