Lõppes Kärded rahuga ja Rootsi ei anna ühtegi oma ala ära. REDUKTSIOON 11. Mis oli reduktsioon, miks seda teostati ja millised olid tulemused? S.o. eravalduses olnud mõisnike maade tagasi võtmine riigile. 1672 teatas Rootsi kuningas, et riigi kassa on tühi ja mõisa maad tuleb võta riigile ja mõisnikud peavad hakkama makse maksma. Mõisnikud avaldasid vastupanu. ÜMBERKORRALDUSED LIIVIMAAL 12. Kes oli Johann Reinhold Patkeel? Ta juhtis aadlike vastuseidu redukstiooni vastu. MÕISNIKUD 13. Kuidas iseloomustad mõisnikke Rootsi ajal? Enamuses on saksa mõisnikud. Seisusekohane elu, uhked, kõrgid, ei õppinud eesti keelt. PÕLLUMAJANDUS 14. Milliseid põllumajandusharusid arendati Eestimaal rootsi võimu perioodil? Teraviljakasvatus (rukis), piimakarjakasvatus (vähe), jahindus, kalandus. TALURAHVA OLUKORD 15. Milline oli talupoegade elu enne redukstiooni ja pärast reduktsiooni?
Peamisteks väliskaubanduspartneriteks said UK ja Saksamaa, välja veeti põllumajandussaadusi, sisse aga tööstusseadmeid ja tooraineid. 1921. a. algul tunnistasid Eesti iseseisvust juhtivad demokraatlikud suurriigid, samal sügisel võeti Eesti vastu Rahvasteliitu. Eesti välispoliitika tähtsaimaks ülesandeks sai julgeoleku kindlustamine (peamiselt N-Venemaa eest). Balti liidu sõlmimine takerdus omavahelist vastuolude ning N-Liidu vastuseidu taha, ainsaks sammuks jäi Eesti-Läti liiduleping. 1920. a.-e teisel poolel tihenesid Eesti-Rootsi suhted. 1929. a. puhkenud ülemaailmne majanduskriis jõudis kiiresti Eestisse, vähenesid tootjate sissetulekud, paljud tehased, talud ja ärid läksid pankrotti, kasvas tööpuudus, langes üldine elatustase ning suurenes rahva rahulolematus. Süüdlasteks peeti erakondi ja Riigikogu. Tugevnes veendumus, et ainsaks väljapääsuks on põhiseaduse muutmine nii, et Eesti saaks tugeva presidendi
latifundumid. 5. talupoegade laostumine tõi kaasa riigi kaitsevõime nõrgenemise,ja palga sõjaväe tekke,mis ei olnud valitsejatele lojaalne. Sõjaväe reformid 1. vennad gracchused üritasid püdsid läbi suruda seadust maaomandi suuruse ülempiiri kehtestamiseks.Üle normi olev maa tuli jagada talupoegadele,et taastada nende elujõud ja ühtlasi sõjaväe tugevus.senati vastuseidu tõttu läbi ei läinud. 2. maariuse sõjeväe reformiga hakati väkke palkama proletaare. Vabariigi languse põhjused 1. kodanikel pidi olema võimalus osa võtta riigiorganite tööst,mis eeladas elu paika rooma lähikonnas(ei toimind enam). 2. kodanikud pidid suutma riiki kaitsta,aga tegelik kaitse muutus rohkem rooma liitlaste kohustuseks. 3. Proletaarid hakkasid omandama järjest suuremat tähtsust ühiskonnas. 1
annaabi.ee 
