katmisel tasudes makse. · Uuendati suhkruseadust (1746): asumaadel keelati tuua suhkrut Hispaania ja Prantsusmaa Lääne-Indiast; kohustati ostma Inglismaa valdustest.Keelu täitmist hakati rangelt kontrollima. Vastupanu koondus Bostonisse Massachusettsis. Kolooniad leidsid, et pole õigust maksustada, sest neil pole parlamendis esindust. 2 · 1765.a kehtestati templimaks ametlikele dokumentidele ja ajalehtedele. Vastusammuna asumaad boikoteerisid Inglismaa tooteid. Seadus tühistati, kuid Inglismaa rõhutas oma õigust välja anda asumaid puudutavaid seadusi ja tõi Bostonisse oma väeüksused. · Inglismaa tõstis tolle nt teele. 1773.a pingestus olukord veelgi: Ida-India kompanii sai ainuõiguse müüa suur partii teed asumaades tollivabalt. Järgnes nn Bostoni teejoomine. Inglismaa tõlgendas seda mässuna
kolmanda ringi sanktsioonid Venemaa tundlike majandussektorite (finantssektor, kaitsetööst5us, energiasektor, kaubandus jms) vastu. 17) 2014.a. augustis kehtestas Venemaa EL-ile vastusanktsioonid toiduainete ja mitmete tööstuskaupade impordikeelu näol. 18) 18. detsembril 2014 EL kehtestas mitmed investeeringukeelud Krimmi. 19) 16. veebruaril 2015 laiendas EL sanktsioone Venemaa 151-le üksikisikule ja 37-le juriidilisele isikule. Nagu teame, olid need EL-i sanktsioonid mõeldud vastusammuna Venemaa Krimmi ja Sevastopoli linna annekteerimise ning okupeerimise aga ka märtsis-aprillis 2014 Ida-Ukrainasse tehtud invasiooni vastu. Samas on EL ette näinud ka Venemaa võimalikud vastusanktsioonid. - 40 - Need on paratamatult kahjustanud EL-i riikide majandushuve – ent mitte sedavõrd nagu on nüüd oma tegude eest maksnud Venemaa. Viimase puhul on EL-i riikides sageli küsitud, et kas Moskva püüab oma Gruusia,
Sellega olid pinged USA Prantsusmaa vahel maanudnud. USA üritas hoida neutraliteeti Prantsusmaa ja GB vahel. Samas jätkas ta Prantsusmaaga kaubavahetust, mis tõsiselt ärritas GBd. Selle pinnal puhkes tõsine konflikt: britid üritasid kasutada Ameerika endist kolooniat oma armee ärbamiseks, mis ärritas USA ja Prantsusmaad. Briti võim hakkas toetama kohalikke indiaanlasi, et need hakkaks survestama lääne poolt. Selle peale puhkeski 1812a (James Madison presidendiks), kus vastusammuna kuulutas Madison, et GBlt tuleb vallutada Kanada. Tungiti Kanadasse. Sõda polnud ei USAle ega GB-le edukas. 1814 igavane rahu kahe rigii vahel. Ainuke asi, mis reguleeriti oli USA Kanada merepiir. Järgmine konflikt, mis puhkes Euroopaga, oli seotud Lõuna ja Kesk Ameerika riikide iseseisvumisliikumistega, mida USA toetas, 1822 USA president J. Monroe ametlikult tunnistas uusi riike ning seadis sisse diplmaaatilised suhted. Pingestas olukorda USA-
annaabi.ee 
