põhiseaduse vastuvõtmist. 21. septmeber 1792. kuulutati välja vabariik. Vabariigi Rahvuskonvent otsustas, et kuningas tuleb hukata ja ta suri 21. jaanuaril 1793 giljotiinil. Rahvuskonvent moodustati 1792. a septembris, peale mida toimus peagi lõhenemine zirodiinide ja jakobiinide vahel. 1793. läks ülekaal radikaalsetele jakobiinidele, kelle juhiks oli Robespierre. Jakobiinide valitsusaeg oli verine. Kui vaenuväed Pariisile lähenesid, mõistsid nad surma 1200 vangi, et nood ei saaks vasturevolutsiooniga ühineda. Hukati palju inimesi, sest ükskõik kes võis kahtluse alla sattuda. Ulatuslik terror. Robespierre ise tapeti koos oma 115 toetajaga 1794. aastal. Napoleoni võimuletulek: Pärast Robespierre hukkamist moodustati 1795. aastal viiest liikmest koosnev Direktoorium. Vaja oli taastada kord, kuid säilitada võrdsus ja vabadus. See ülesanne läks Napoleon Bonaparte'ile. Hakati pidama vallutussõdu. 1799. aastal korraldas mees riigipöörde ja kuulutas end esimeseks konsuliks
joonistada plaanid Itaalia positsioonide ründamiseks Prantsuse-Austria sõja tarvis. Ta võttis ka osa sõjakäigust Korsika tagasivallutamiseks brittidelt, kuid Kuninglik Laevastik tõrjus Prantsuse rünnaku tagasi. Napoleon Bonaparte kihlus jõukast Marseille kaupmeheperekonnast pärit Désirée Claryga, kelle õde Julie Clary oli abielus Napoleoni venna Josephiga. 1795. aasta aprillis määrati taLäänearmee juurde, mis oli hõivatud rojalistide vasturevolutsiooniga Vendées. Kuna jalaväe juures teenimist võis suurtükiväekindrali jaoks pidada madalamale ametikohale saatmiseks, vältis Napoleon kehvale tervisele viidates ametikohale asumist. Ta asus tööle hoopis Rahvapäästekomitee Topograafiabüroosse ning soovis enda viimist, kuigi edutult,Konstantinoopolisse, plaaniga pakkuda enda teeneid Türgi sultanile. 8
annaabi.ee 
