karismaatiline esineja, hea organisaator, kaval jõhkard. Pole mingi eriline ideoloog (oportunism), vaid ,,tegude mees". Eripära: I Maailmasõja lahingud olid tema jaoks positiivne kogemus (sai kaks raudristi). Vihkas erakordse andumusega juute. I. Algus kriisiaastatel (1919-24): - Tegutses Münchenis militaarse agitaatorina, kes veenis rahvast tegutsema vasakpoolsete parteide vastu. Pooldas natsionalismi ja vasturevolutsiooni. 1919 astus Saksa Töölisparteisse. 1920 nimetati ümber (NSDAP). - Eesmärgid: mh Versailles' rahulepingu tühistamine ja kollektiivne rahvuslik heaolu. - Vaenlased: juutlus, suurkapitalism, rahvuslikud äraandjad (sotsdem jt poliitikud), vasakpoolsed (hiljem ütles, et on ,,ehtsa Saksa kapitalismi poolt", aga ,,internatsionaalse juudi kapitalismi vastu" ja ,,ehtsa Saksa sotsialismi poolt" ja ,,internatsionaalse juudi bolsevismi vastu")
laiali. Rahvuskogust võttis alguses osa ka Austria. Austrias oli samamoodi puhkenud revolutsioon märtsis 1848, kus olid väga tugevad Metternichi vastased nõudmised. Kõik toimus jällegi väga kiiresti, keiser Ferdinand I oli nõudmistega nõus: Metternich lasti lahti, koostati konstitutsioon, kuulutas välja liberaalse valitsuse. Dets 1848 astus ta ka ise tagasi ning Austria keisriks sai Franz Joseph I, kes polnud enam järelandmistega nõus ning hakkas omalt poolt vasturevolutsiooni teostama. Metternich pöördus seejärel tagasi ning hakkas keisri nõuandjaks. Oluliseks oli rahvuslik ärkamine Austria impeeriumi teiste rahvaste hulgas, ennekõike Ungaris. Ungaris oli kohe pärast Prantsusmaa sündmusi tõusnud väga ägedad iseseisvusmeeleolud Austria impeeriumisest vabanemiseks. Ungari revolutsiooni liidriks sai Lajos Kossuth. Hakkas nõudma Ungarile konstitutsiooni ning pärast 13.märtsi edukat Viini revolutsiooni, puhkes 15.märtsil 1848 rahva suur
annaabi.ee 
