b. Osales ka tähtsamatel sõjakäikudel eestlaste vastu. c. Kroonika kirjutas ladina keeles, käsitledes ristisõda õiglase sõjana paganate vastu. d. Ülistas ristisõdijaid ja tegi maha kohalikke rahvaid. e. Kroonika kui tähtis ajalooallikas eestlaste kombed, keel ja uskumused ning võitlusstseenid. 5. Eestlaste muistne vabadusvõitlus (1208-1227) a. Sõjategevuse algus 1208: · Ristisõdijate retked Ugandi ja Sakala maakonda. · Eestlaste vasturetked liivlaste ja latgalite aladele. b. Ümara lahing 1210: · Võnnu piiramine. · Lahing Ümera jõe äärses metsass. c. Eestlaste pealetung liivlaste aladel: · Plaan vallutada Kaupo linnus Toreidas ja rünnati Riiat. · Toreida piiramisel jäädi kahe tule vahele ja paluti rahu. d. Võitlused 1215-1221 · Sakslaste rüüsteretked Ugandisse ja Läänemaale. · Eestlaste korraldatud nelja maakonna ühisretk Riia vastu nurjus.
lahingut, ent tegelikult oli pikk eellugu. 1046 – 1070 korraldati algul Ida – An´sse ning pärast Lä – An´sse ca 10 luureretke. Esimesel luureretkel tungiti Pasinleri oruni (Vani järve lähedale). 10 ndal luureretkel jõuti Marmana mere rannikuni. Selle luureretke juht Afsin jutustas olukorrast isiklikult Alp Arslanile; tema arvates B´l puudus piisav sõjavõimsus piirdub B vaid kaitsega. B vasturetked piirdusid P – Süüriaga (1068). Romanos IV Diogenes B väepealikud reetsid keisri. Pärast Mantzikerti lahingut vallutasid seld ´d 1075 Konya, 1080 jõuti Marmara mere rannikule. 1081 tungisid Posporose väinani kaldale püstiatati valvepunktid. Edasi mindi lõunapoole. 1082 vallutati Tauruse mäed, 1083 Adana, 1085 Antiookia. Legendikohaselt läks väepealik Philaretos pärast linna langemist
annaabi.ee 
