Püha Birgitta ordu (Vadstena). Toplet kloostrid, nii nunnade kui munkade konvent, nunnad ja mungad koos. Keskaja ketserlusi ja sekte saab vaadata üldise kirikuloo raames, seotud nii kiriku kui ühiskonna arenguga. Ketserit mure, kuidas saada lunastust. Ketserlikkus seisnes selles, et nad arvasid, et ametliku kiriku raames pole lunastus võimalik ja ketserid hakkasid kuulutama, et ametlik kirik on selle takistuseks. Kirik hakkab ketseriks nimetama neid, kes hakkavad kirikule vastupropagandat tegema. Varauusaja ketserlused mängivad rolli hiliskeskaja ketserluste juures, seevõrd, et varakeskaja piiskopid diskuteerisid ketserlusest ja kui 12. - 13. sajandi autorid puutusid kokku omaaegse ketserlusega, kasutati varakeskaja sõnavara. Esimesed teated kõrgkeskaja grupilisest ketserlusest 11. sajandil (ainult mõned teated). Teated Lõuna Prantsusmaalt, Põhja Itaaliast, mis olid majanduslikult areneinumad ja haritumad st. sai tekkida mure,
üldlaulupidusid. Ta ei arva nii üksinda, vaid neid on teisigi. Jakobson pakkus välja, et kohtadel võiks laulupäevi pidada. Jannsen on laulupeo vormi väga kõrgelt hinnanud. 1879 toimus Tartus. Juba sel ajal hakkas Jannsen rääkima, et tuleb korraldada laulupidu ka Põhja-Eestis. Tallinnas vedas organisatoorset poolt Heinrich Rosenthal. Ametlikult toimus laulupidu Lootuse seltsi ettevõtmisel. Tallinna laulupeole on Jakobson teinud vastupropagandat. Arvatakse, et Jakobsoni vastuseisu ja aktiivse sõnavõtu tõttu on Tallinna laulupeost kõrvale jäänud Viljani- ja Pärnumaa koorid. Mõte asutada oma kaubalaevaselts Linda (läheb vett vedama). Tuleb mõte asutada Põhja-Eestis kaubalaevaselts. Tegemist on majandusliku ettevõmisega, mis oli suunatud suurt tulu teenima. Mõte selline selts asutada saadakse lätlastelt. Läti rahvusliku liikumise tähtis tegelane Kristjanis Valdemrs. Valdemrs oli tihedas kirjavahetuses Jakobsoniga