Lubatav pärivool (jõudioodides kuni 5 kA), lubatav vastupinge (jõudioodides kuni 5 kV), päripingelang (jõudioodides kuni 5 V), vastuvool, ümberlülitusajad ton, toff jt. Pooljuhtseadiste parameetrite väärtused on omavahel seotud parandades ühte, halvenevad teised näitajad. Seetõttu suur nomenklatuur. d) Dioodide liigid - Alaldusdioodid (suur pn-siirde pindala, aeglasetoimelised). Jõudioodid (alates 10 A) vajavad lisajahutust (radiaatorid). Jõudioodide pärivoolud kA, vastupinged kV. - Punktdioodid (väike pn-siirde pindala, kiiretoimelised) - Stabilitronid e. Zener-dioodid (vastupingestus), stabistorid (päripingestus). Parameeter stabiliseerimispinge (3...1000 V). Diagramm ja skeeminäide. - Schottky dioodid (kiiretoimelised). - Varikapid (vastupingestus). Parameeter mahtuvus. Kasut. LC- kontuurides. - Fotodioodid (vastupingestus). Korpuses ava. Valgus genereerib pn-siirdes vabu l/k. Päikesepatareid. Parameeter valgustundlikkus, efektiivsus 20...30%
Alaldus dioodid on dioodid, mis on ette nähtud kasutamiseks alaldus lülitustes, selleks, et muundada võrgusageduslikku vahelduvpinget alalispingeks. Alaldusdioodide eriliigi moodustavad kõrgsageduslikud alaldusdioodid, millised leiavad kasutamist kõrgsageduslikkudes toiteblokkides, kus alaldatava pinge sagedus võib olla 20 KHz kuni 100 KHz. Alaldusdioodid on suure võimsuselised dioodid. Nende lubatavad pärivoolud on poolest amprist kuni tuhande amprini, lubatavad vastupinged kuni 3 KV. Dioode valmistatakse nii üksikelementidena kui ka komplektidena, mingiks kindlaks kasutuseks. Nii näiteks on levinud: a. Dioodsillad, kus ühises korpuses paikneb neli dioodi (joonis 1) b. Diood sambad, kus suurema vastupinge saamiseks on järjestikku ühte kesta ühendatud terve rida dioode (joonis 2) Alaldusdioodide omadusi iseloomustatakse järgmiste parameetritega (joonis 3): 1
Germaaniumis tekib läbilöögi algul siirdes ka soojust, mis omakorda põhjustab täiendavate laengukandjate tekkimist ja vastuvoolu suurenemist. Ränis aga soojuse toimel täiendavaid laengukandjaid ei teki, sest ränis on elektronide ja aatomite vahelised seosed tunduvalt tugevamad. Kuna ränis soojuslikud nähtused läbilööki ei mõjuta, avaldub räni puhul siirde läbilöök järsult ja alati teatud kindla pinge juures (joonis 4.14), mistõttu on ka räni puhul lubatavad vastupinged suuremad. Kuna temperatuuri tõustes suureneb vastuvool, siis suureneb ka põrkeionisatsiooni võimalus ja selle tulemusena temperatuuri tõusuga läbilöögipinge väheneb. Kuna läbilöögi puhul esinevad voolud võivad olla küllaltki suured, siis kaasneb läbilöögiga ka enamasti siirde hävimine. 4.7. Metalli-pooljuhi kontakt Pooljuhtseadiste valmistamisel on sageli tegemist pooljuhi ja metalli kontaktiga, milline
..12 Valgusdioodi tööks vajalikud nähtused esinevad ka tavalistes pooljuht-materjalides nagu räni ja germaanium, kuid nende kiirguse lainepikkus jääb infrapunase pikema laine ossa ja seepärast tavaliselt neid ei kasutata. Nagu nähtub toodud tabelist, on põhiliseks valgusdioodide materjaliks galliumi ühendid. Kõikide valgusdioodide eripäraks on väike, (3...5V) lubatav vastupinge, mis võib olla päripingest isegi väiksem. Kasutades valgusdioode lülitustes, kus on võimalikud vastupinged, tuleb kasutada vastuparalleelseid kaitsedioode, mis sildavad valgusdioodi vastupingereziimis. Valgusdioodi poolt kiiratav valgusvoog on võrdeline teda läbiva vooluga. Nende lineaarset sõltuvust kasutatakse optronites. Eritüüpi valgusdioodid võivad olla konstruktiivselt erinevalt kujundatud Minimaalne töövool on tavaliselt 2...5 mA, suurim lubatav vool ei ületa tavaliselt 30 mA. Valmistatakse ka mitmevärvilise kiirgusega valgusdioode, kus ühisesse kesta on
..12 Valgusdioodi tööks vajalikud nähtused esinevad ka tavalistes pooljuht-materjalides nagu räni ja germaanium, kuid nende kiirguse lainepikkus jääb infrapunase pikema laine ossa ja seepärast tavaliselt neid ei kasutata. Nagu nähtub toodud tabelist, on põhiliseks valgusdioodide materjaliks galliumi ühendid. Kõikide valgusdioodide eripäraks on väike, (3...5V) lubatav vastupinge, mis võib olla päripingest isegi väiksem. Kasutades valgusdioode lülitustes, kus on võimalikud vastupinged, tuleb kasutada vastuparalleelseid kaitsedioode, mis sildavad valgusdioodi vastupingereziimis. Valgusdioodi poolt kiiratav valgusvoog on võrdeline teda läbiva vooluga. Nende lineaarset sõltuvust kasutatakse optronites. Eritüüpi valgusdioodid võivad olla konstruktiivselt erinevalt kujundatud Minimaalne töövool on tavaliselt 2...5 mA, suurim lubatav vool ei ületa tavaliselt 30 mA. Valmistatakse ka mitmevärvilise
Seega tuleb märkida, et trafo peab olema arvutatud suure koormusega talitluse tarvis, st püsitalitluse jaoks arvestades mootori käivitusvoolu. Eraldustrafo kasutegur arvutatakse valemiga Psup 800 t = = = 0,98 . Psup + Pt 800 + 14,54 Dioodide valik. Dioodi VD3 ja VD vabavooludioodi vastupinged on erinevad. Järgnevate valemitega arvutatakse dioodide maksimaalsed vastupinged Usup min q 248 0,4 URVD3 = = = 82,25 V, kw (1 - q ) 2,01 (1 - 0,4) Usup max 410 URVD = = = 204 V.