seda ainsana vabaks teaduste seas, sest ainult tema on iseenese pärast. Kõige jumaliku on kõige väärtusliku, selline võib kahel moel olla ainult üks: see, mis kõige rohkem Jumalale oleks, on teadustest jumalik, või kui ta oleks teadus jumalikust. Jumal on kõigile üks põhjustest ja mingi alge ja selline teadus oleks kas ainult või kõige rohkem Jumalal. Kõik teised teadused on paratamatud, kuid parem pole ükski. Selle teaduse omnandamine viib kuidagi vastupidiseni sellele, mida me alguses otsisime. Kõik alustavad sellest, et imestavad millegi üle, mille põhjust nad ei ole näinud. Vanasõna järgi tuleb jõuda vastupidiseni ja paremani. Nii et leidub, mis on otsitava teaduse loomus ja mis on siht, milleni peab jõudma osting ja kogu uurimine. Nõustun Aristotelesega. Õppimiseks on vaja mälu, et jätta teadmisi meelde. Me saame 90% informatsioonist silmade kaudu ja seetõttu on nägemine kõige tähtsam meeltetajumise organ
mälestused ühest ja samast asjast moodustavad ühe kogemuse jõu. Filosoofia käib teiste teaduste algete ja põhjuste kohta. Kuna filosofeerima hakati mitteteadmise vältimiseks, on ilmne, et püüeldi teadmise ja arusaamise, mitte mingi kasu poole. Kuna filosoofia on ainsana teadustest olemas iseenese pärast on see ainuke vaba teadus. Kuna inimese loomus on mitmes suhtes orjalik on filosoofia omandamine mitteinimlik vaid jumalik. Selle omandamine peab viima vastupidiseni sellele, mida me alguses otsimine. Ka Eros on filosoof, kuna ta armastab tarkust. Inimestel on tarkuse ja tarkade kohta mitu erinevat arusaama. 1. Inimesed peavad teadmist ja asjatundlikkust rohkem kunsti kui kogemuse juurde kuuluvaks ja peavad kunsti valdajaid kogenuist targemaks. Me arvame,et tarkus tuleneb teadmiste omamisest Tark teab kõike, niivõrd kui see võimalik on, kuid üksikut teadmist tal ei ole. 2
annaabi.ee 
