Mitmed ajalehed ja ajakirjad teevad sääsest elevandi. Mõnest üsna tühisest probleemist tehakse lausa skandaal, mille järelmõjusid on veel hiljemgi tunda. Inimesed võivad jääda uskuma vääraid asju. Hetkel meenub mulle seagripi vaktsiiniskandaal. Meedias kajastati et vaktsiin ei hoia haigust eemale ja soodustab hoopis grippi, kuid viimastel nädalatel näeme me aga reklaame ja loeme arstide sõnu et vaktsiin on hea ja kaitseb meid, tõetatakse esialgsele vastupidis, saabubki olukord kus inimesi peab nagu hiirt justuga meelitama. Mida me nüüd siis uskuma peame? Keda usaldada? Samas ei saa mainimata jätta, et vaatamata kõigele meeldib inimestele näiteks kõmulehti lugeda, nii ka mulle. On lihtsalt huvitav teada, kuidas ajakirjanikud suudavad tõde väänata ja kuidas inimesed kõike usuvad. Teabel ja informatsioonil on suur osa meie igapäevaste otsuste langetamisel. Seetõttu oleme ka väga haavatud, sest meedia on
signaali tekitamine- pidevsignaali eeltöötlus diskreetimine ja kvantimine- digisigaali töötlus- digisignaal muundamine pidevsignaaliks- pidevsignaali järeltöötlus. Pidevsignaali diskreetimine On signaalist kindlatel ajahetkedel valimite võtmine. Saame signaali, mis on tükeldatud erinevateks diskreetideks. Sp ektri saamiseks tuleb teha diskreeditud signaalile Fouriere teisendus. Diskreetse signaali spekter on algsignaali spektri perioodiliste korduste summa. Kui tahetakse sooritada vastupidis protsessi (Spektrist-Algsignaali siis peavad olema täidetud teatud tingimused: 1)algsignaali spektri kordused ei tohi kattuda. See on täidetud siis kui diskreetimise sagedus ületab kahekordselt lähtesignaali spektri maksimaalse sageduse. Kui tingimus on täidetud võime kasutada Furiere pöördteisendust. Algsignaal taastub kui filtreerida diskreetsignaali spektrist välja lõik , mis vastab algsignaali spektrile, ilma selleta tekib
annaabi.ee 
