1.2 MARATONID Maraton ehk maratonijooks on kergejõustiku ala, kus jookstakse umbes 42 kilomeetrit, poolmaratonis joostakse 21kilomeetrit. See on tänava- või maantee jooks. Maratoni jaoks treenimiseks tuleks harjutada jalgu pikaajalise koormuse ja korduvate löökidega vastu maad. Organism õpib samal ajal kasutama rasvu energia saamiseks. Pikkade treeningute pikkust tuleb kasvatada vähehaaval. Samuti tuleks treeninuga sisse harjutada kiire ning rahulik jooks. Need parandavad vastupidavusomadusi, koordinatsiooni ja jooksu efektiivsust. Aeroobsed, rahulikud jooksud on vajalikud, kuna need aitavad organismil taastuda kiiretempolisest jooksust ja samal ajal lisavad treeningkilomeetreid. Harjutused peaksid olema mitmekülgsed jõuharjutused, venitused, koordinatsiooniharjutused, muude vastupidavusalade harrastamine jne. Maratonijooksmiseks on vaja tugevaid lihaseid ja head koordinatsiooni, nii et igasugused harjutused on selle saavutamiseks suureks abiks.
pikaajalise koormusega ja korduvate löökidega vastu maad. Organism õpib samal ajal kasutama rasvu energia saamiseks. Pikkade treeningute pikkust tuleb kasvatada vähehaaval, nii et pikemate otsade pikkus on lõpuks u. 25-35 km. Pikka maad mine jooksma vaid hästi puhanuna ja peale jooksu tangi kindlasti uut energiat ja vedelikku. 2.Jookse kiiresti Kuigi treenid eesmärgiga läbida 42 km, peaks treeningute seas olema ka lühikesi ja kiireid jookse. Need parandavad maksimaalseid vastupidavusomadusi, koordinatsiooni ja jooksu efektiivsust. 3-21 kilomeetrised võistlused arendavad väga hästi maratonil vajaminevat kiirusreservi. 3.Jookse aeglaselt Aeroobsed, väga rahulikud jooksud on vajalikud mitmel põhjusel need aitavad organismil taastuda kiiretempolisest jooksust ja samal ajal siiski lisavad treeningkilomeetreid. Kerged jooksud annavad ka võimaluse ringi vaadata ja võtta energiat loodusest ning joosta rahulikult koos sõpradega. 4.Jookse maratonikiirusega
annaabi.ee 
