Jällegi tarbida piisavalt süsivesikuid, muidu hakkab keha lagundama ka valke. 5. Vitamiinid ja mineraalained: Väga tähtsad, eriti sportlike eluviiside puhul. Sellepärast peab toituma väga mitmekesiselt, piisavalt puuvilja ja juurvilja sööma. Magus ja kiirtoit katavad küll energiavajaduse, aga ei sisalda piisavalt vitamiine! Kui piisavalt sporti teha, tasuks lisaks toidule vitamiine lisandina tarbida. 6. Kofeiin: Alates 56 mg kilogrammi kehakaalu kohta on tal märgatav vastupidavuslikku töövõimet suurendav efekt! See kogus on omane nt. kofeiinitablettidele. Soodne mõju seisneb selles, et kofeiin intensiivistab rasvade kasutamist energia saamisel ja säästab seda hirmtähtsat süsivesikutest energiavaru organismis. Kofeiini mõju ja taluvus on loomulikult individuaalne. 7. Spordijook: Spordijoogi võib autorite sõnul asendada mahlamineraalvee seguga vahekorras 1:2. Sõltuvalt
laguproduktideta (aeroobse läve tasemel tehtav treening). Maksimaalne vastupidavus- võime töötada maksimaalsel intensiivsusel, kasutades ATP taastootmiseks valdavalt aeroobseid energiatootmismehhanisme. Laktaatne kiiruslik vastupidavus- võime kasutada maksimaalselt energiat anaeroobsest laktaatsetest protsessidest. Alaktaatne kiiruslik vastupidavus- võime toota energiat kreatiinfosfaadi mehhanismist. Vastupidavuslikku töövõimet mõjutavad parameetrid Maksimaalne hapnikutarbimine ja maksimaalne aeroobne võimsus aeroobne töövõime näitab organismi võimet kindlustada töötavad lihased võimalikult rohke hapnikuga. aeroobse töövõime eest vastutavad o respiratoorne süsteem (kopsude võime ventileerida) o südameveresoonkond (hapniku transport Aeroobne lävi
sed esile kapillaaride tiheduse suurenemist ega ka mitokondrite arvu või mõõtme- te kasvu lihastes. Kuna müofibrillide paksenemise tõttu lihasraku ruumala suure- neb, mitokondrite summaarne ruumala aga jääb muutumatuks, siis mitokondrite suhteline ruumala hüpertrofeerunud lihasrakus koguni väheneb. Lihaskiudude läbimõõdu suurenemise tõttu väheneb ka kapillaaride tihedus lihases. Niisugused muutused kahjustavad hüpertrofeerunud lihaste vastupidavuslikku töövõimet. Osa muutusi, mis tekivad lihaste tasandil, on siiski vastupidavus- ja jõutreeningu puhul ka sarnased. Näiteks suureneb mõlemal juhul lihaste glükogeenisisaldus. Siiski, vastupidavustreeningu korral võib see suurenemine küündida 2,5 korrani võrreldes treenimata inimese tasemega, jõutreeningu efekt jääb aga reeglina vaid 2030% piiresse. 19
annaabi.ee 
