taastumise vahendina. Seejärel püütakse leida seos, kuidas mõjutab saunale eelnenud treening sauna efekti. Praktilise osa tulemusena saab vastuse küsimusele, kas ja kuidas tuleks sauna taastumisvahendina kasutades arvestada sellele eelnenud treeninguga. Tulemus saadakse vastava pikaajalise katse jooksul pulsikellaga kogutud andmeid analüüsides. Autor tänab kaastöölisi juhendaja õp Rain Vellerindi ja katsealune Aleks Marki. 1. Murdmaasuusataja treeningprotsess Murdmaasuusatamine on vastupidavuslik spordiala, milles võisteldakse vahelduva pinnamoega maastikul erinevatel distantsidel ning klassikalises tehnikas või vabatehnikas (vt joonis 1). Murdmaasuusatamises rakenduvad töösse kõik suuremad lihasgrupid. Joonis1. Heade füüsliste eeldustega noormurdmaasuusatajad. Näited klassikalisest paaris- tõukelisest sõiduviisist (vasakul) ja vabatehnika Wassbergi sõiduviisist (paremal). Allikas: EYOF2015 1.1. Treeningu monitooring
kasv, anaeroobsele VO2max vastupidavustreeninguga alustamisel võrdlemisi kiiresti muutused on lävele vastava märgatavad juba mõne nädalaga. Edasisel treenimisel VO2max juurdekasv aga koormuse ja liiku- aeglustub ning ligikaudu aasta kuni pooleteise pärast võib see jõuda platoole, kus mise ökonoomsuse kasv jätkuv suurenemine lakkab. Inimese vastupidavuslik töövõime võib aga jätkuvalt paraneda, vaatamata VO2max suhtelisele stabiliseerumisele. Selle alus on nn anaeroobsele lävele vasta- va koormuse suurenemine. Anaeroobsele lävele vastab töö intensiivsus, mille korral laktaadi kontsentratsioon veres tõuseb 4 millimoolini liitris. Treenimata inimesel juhtub see kehalisel tööl intensiivsusega 5560% VO2max, kõrge tree-