ülejäänu ca 2/3 langeb saarte arvele. Oma naaberriikidest oleme vaid lätist ja leedust märksa pikema ja käänulisema rannajoonega. RANNATÜÜBID: Rannatüüpide eristamine toimub põhiliselt randla veepealse osa ehk ranna iseloomu alusel. Seetõttu on ka selguse tõttu kasutatud terminit rand, mitte randla. Sõltuvalt esmase pinnamoe kallakusest ja lainetuse poolt mõjutatud kivimite iseärasusest on eesti rannikul eristatud järgmisi kaheksaid rannatüüpe: Pankrand järsk vastupidavais kivimeis moodustunud kulutusrand. Näited: panga pank saaremaal ja Türisalu pank Harjumaal. Astangrand järsk pehmetes setetes kujunenud kulutusrand. Näited: Mõntu ja Soela astangud saaremaal. Paerand laugenõlvaline vastupidavais kivimeis kujunenud kulutusrand. Näited: Vilsandi lääneosa ja Vaika saared. Moreenrand erineva suurusega kivimmaterjalis kujunenud laugenõlvaline kulutusrand. Näited: Käsmu virumaal ja metsküla läänemaal.
INIMKOND NAGU EI OSKAKS ENAM ELADA RAHUS JA HARMOONIAS MERERANNAGA. · 4. PILET Eestis randlatüüpide klassifikatsioon, tüüpide iseloomustus. Sõltuvalt esmase pinnamoe kallakusest ja lainetuse poolt mõjutatavate kivimite iseärasustest ning arvestades valitseva protsessi iseloomu on Eesti rannikul otstarbekas eristada järgmisi randlatüüpe: PANKRANDLA murrutusjärsak on kujunenud vastupidavais vanaaegkonna kivimeis (lubjakivis, dolomiidis, liivakivis) (pank) nt Kakumäe pankrandla ASTANGRANDLA murrutusjärsak on kujunenud kobedais kvaternaarisetteis (liivas, (astang) kruusas, moreenis jt) PAERANDLA vastupidavais vanaaegkonna karbonaatkivimeis kujunenud
annaabi.ee 
