Roomas peeti väga lugu ümartemplist, tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega. Sõltumatult Kreekast kujunes Roomas välja kuppelehitis- kupliga kaetud silindriline hoone (nt: Panteon). Kreeka arhitektuur jagatakse kolmeks klassikaliseks orderisüsteemiks - dooria, joonia ja korintose orderiks. Kreekas kasutati sambaid eelkõige toestamise eesmärgil (kogu ehitis seisnes kiviplokkide omavahelises sobitamises ja vastupidamises ilma sideaineta vastupidiselt Rooma ehituskunstile) kuid Roomas olid nad pigem dekoratiivse eesmärgiga.Roomas olid samba tüüpidest eelistatumaid korintose sambad, Joonia ja dooria sammast on suhteliselt vähe. Arhailisel perioodil kasutasid kreeklased ka mees- ja naisskulptuure (atlant ja karüatiid), mida me jällegi Roomas ei näe. Vanim stiil (dooria) on oma olemuselt raske ja range. Sambad on madalad ja jässakad. Sambad on baasita ja toetuvad stülobaadile, kapiteel koosneb kaarjast
Perice sellest täielikult ei suuda väljuda; aga samas see ei sobi. Descartes on ka üks kaasaegse teaduse rajaja, siis Perice käsitleb apriori meetodi esindajana teda. Inimvaim, mis on vahetult ratsionaalselt tabatav, on aluseks, millelt hakatakse tõdesid määrama. Descartesi selguse eristus: subjektiivne selguse elamus. Descartesi jaoks olid selgus ja selgepiirilisus olid tõesuse kriteeriumid. Selgepiirilisus väljendus sellises dialektilise uurimise kontrollile vastupidamises, s. t. sokraatiline kontrollimine. Ideede selgitamine: Selgus (Descartes). Selgepiirilisus (Leibniz). Selgepiirilisus kannab seda tähendust siin lk 1681 viimane lõik! Tähtis on siin ka, et osatakse defineerida. Defineerimise lõputus? Aga see on siiski samm edasi. Kriteeriumi puudujääk on abstraktsetes mõistetes defineerimine ei anna uut teadmist. Kust siis tuleb uus teadmine? Uus teadmine tuleb empiirikast. Uus teaduse mõiste oli ju empiristlik. Lk 1682 viimane lõik
annaabi.ee 
