õudust, segadust. Kristust on Michelangelo kujutanud ebatraditsiooniliselt: habemeta, atleedina. Kristuse ema Maarja surub end arglikult oma poja vastu, justkui kartes patustele halastust paluda. Pühakud, prohvetid, patriarhid on moodustanud Kristuse ümber kaitseringi. Mehed vaatavad Kristusele hirmunult otsa, naised on pööranud Neitsi Maarja eeskujul pilgu kõrvale. Taas on Michelangelo maalil "Viimne kohtupäev" näha rõhuvat võimu ja selle vastupeegeldust - hirmu. "Viimne kohtupäev" on kui piltmõistatus. Sadade figuuride hulgas võib näha Hadese paadimeest Charoni, kes veab surnud hingi üle Acheroni jõe ja peksab aeruga hukkamõistetud reisijaid. Maalil on tiibadeta ingleid, kes loevad raamatuid, kuhu on kirjutatud päästetute ja hukkamõistetute nimed. Haudadest tõusevad üles surnud hinged, kerkides rabeledes taeva poole. Püha Bartolomeus, käes nülitud nahk, kõlgutab seda kuristiku kohal
Inglise valgustusest võeti palju eeskuju. Üks valgustusromaani põhitüüp. Daniel Defoe 1660-1731. - ,,Robinson Crusoe seiklused." Eurooparomaani eelkäijaks nimetatakse. Daniel on ka piiripealne autor, ehkki loomingu poolest asub 18. sajandis. Eluea poolest on kahe sajandi piiril. On seotud puhtal kujul uute traditsioonide tekkimisega. Robinson Crusoe pole tema ainus romaan. Ta on rajanud ka teisi arhetüüpe, mis on hiljem kirjanduses leidnud tsitaatsust ja vastupeegeldust. Neid suundi on kasutanud ka teised autorid. Robinson Crusoe puhul on kehtivad reisikirjad , meresõitude kirjeldused jne (mis isel valgustust ka). Oli ka ajend selleks. Oli soti meremees Alexander Selkirk- mees, kes veetis ühel asustamata saarel 4 ja pool aastat. Nii pikk asustamata saarel viibimine nagu Robinson Cruseo- ei ole võimalik, sest inimene kaotab oma inimliku olemuse. Aga raamatu põhitees on, et ta seda kunagi ei kaota. Ta
annaabi.ee 
