kaitse alla minemist, puutumatust. Varjupuud ehk varjusalud, tegelikult siis ka muistsed matusepaigad. Surnud hinged elavad edasi varjudena, kes on lahkunud laibast. Sellest tulevad ka mummitelud, nägemuste nägemised surnud hingedest ehk varjudest. Nõrgad vaimult näevad kummitusi, sest ei suuda neid eemale tõrjuda. Vilbus oli haigust tekitav, paha. Lumb on võõra hingejõu kallaletung. Võõra hingejõu kätte sattumine järeldab peamiselt kas haigestumist või äraeksimist. Hing sisaldub vastupeegelduses, peeglist tulenev ennustamine pärineb juba saksast tulnus, peeglisse vaatamine viib hinge ära, samuti vette vaatamine jms, mis tekitab peegelpilti. Peeglist vastuvaatav on varihing, kuju, kujutis, millest tuleneb surnute kujude tegemine, et säilitada nende hinge. Kuju asendab kujuteldavat täielikult. Kõike, mida tehakse kujule, seda tehakse ka kujuteldavalle. 5. Hingus. Hinge õhus Katevatis elujõudu rakendati puhumisega. Hing tähendab ka inimest üldises plaanis
võisid varjuna ringi liikuda, et head või halba korda saata, enamasti tehes teisi haigeks või eksitades teelt ära. Nähtud vaimu-varju kutsutakse vahel ka viirastuseks, vilbuseks, lummutajaks. Oma pereliikme viirastuse nägemine tähendab tavaliselt tolle pereliikme surma. Heal juhul võib keegi näha oma tulevase mehe või naise varjukuju. Eriti hirmuäratav ja kindel surmaenne on, kui nähakse iseenda varjukuju. Usutakse ka, et hing sisaldub vastupeegelduses. Peeglisse vaatamine võis kaasa tuua hinge kaotsimineku. Tänaseni on püsinud seepärast siin-seal komme katta surma puhul peeglid ja igasugu veenõud. Ka lapsi keelati vaadata vette ja kaevu kartuses, et koll ja mumm (surnunimetused) haaravad lapse hinge oma võimusesse, suretades lapse ihugi. Kui tuli fotograafia, siis paljud inimesed ei lasknud ennast pildistada, kartes samuti hinge ja elujõu kaotsiminekut. Hingus Sõna "hing" ise tõendab, et hinge olemust seostati õhu ja hingamisega
annaabi.ee 
