, oli sõjatüdimus. Paljud mehed ei teinud mobilisatsioonikäsust välja, paljud ei ilmunud teenistuskohta, paljud jooksid väeosades laiali, tihti põgeneti. Peagi muutus meeleolu ja algas vabatahtlike üksuste loomine, eriti suur roll oli ülikooliõpilastel. Positiivselt mõjutas meeleolu ka välisabi- Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud. 1919 aasta esimese nädala lahingutega pandi Punaarmee pealtund seisma. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealtung, mille põhijõuks olid soomus rongid, mis vabastasid Tartu, Narva. 1.veebr hõivati ka raudteesõlm Valga, edasi aeti enamlased väla Võrust ja ka Petserist ja Aluksnest. Veebruari keskel alustasid Punaarmee väed uut pealetungi. Laidoner otsustas viia lahingutegevuse Vene ja Läti territooriumile. Vallutati pihkva rahvaväe poolt. Punaarmee põgenes ja Läti Nõukogude Vabariik hävines. Lätlased pöördusid abipalvega sakslaste poole, kes
nov 1939 ründas Punaarmee. Mannerheimi liin. 12. mörts 1949. sõlmiti Moskvas rahu. 16. juuni 1940. esitati ultimaatum Eestile, nõuti piiridele koondati 100k punaväelase sisselskmist, uut valitsust. Andrei Zdanov tuli Tallinna lõplikult asju vormistama. Nõukogude näpunäidete järgi seati kokku uus valitsus. Päts nimetas ametisse Barbaruse. Koos Saksamaaga ründas NSVLi ka Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia ja Ungari. Leningradi blokaad 1941.. Suur Isamaasõda. 6. dets 1941. vastupealtung. 7. dets. 1941. Jaapan ründas Pearl Harborit.Stalingradi lahing 1941 lõpp- 2. veebr 1943. Novembris 1942. Briti väed EL-Alameini all väga edukad. Kurski kaar. 5. juuli 1943. Uus pealetung, kuid ebaõnnestus. 1942. Midway lahingus ameeriklased võidavad japse. 22. juuni 1944. punaarmee pealetung. 6. juuni 1944. Normandia dessant. Kollaborandid võõrvõimuga koostööd tegevad inimesed. Andrei Vlassov moodustas omaette väeoi venelastest võitlemaks venelaste vastu. 21. jaan. 1942