Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SURUTUD VARRASTE arvutuste puhul ei ole enamasti vahet, kas ristlõige kuulub 1., 2. või 3. klassi. Erinevused tulevad mängu RK 4 puhul, kus tegeliku pindala asemel tuleks arvutustes kasutada efektiivpindalat Aeff. PAINUTATUD VARRASTEL ei ole staatikaga määratud konstruktsioonide puhul vahet 1. ja 2. RK vahel mõlemal juhul võib kasutada plastset vastupanumomenti Wpl. Erinevused tekivad staatikaga määramatute konstruktsioonide puhul (näiteks jätkuvtalad). RK 3 puhul kasutatakse elastset vastupanumomenti Wel, RK 4 puhul kasutatakse efektiivristlõike vastupanumomenti Weff. Märkus: tõmmatud elementidele ristlõikeklassi ei määrata! RISTLÕIKEKLASSI MÄÄRAMINE - RISTLÕIGE JAGATAKSE RISTLÕIKEOSADEKS, ERISTATAKSE KAS RISTLÕIKEOSA ON 1- VÕI 2-POOLSE TOETUSEGA
Ristlõige tervikuna loetakse kõrgeima (s.o ebasoodsaima) klassiga surutud ristlõikeelemendiga samasse klassi kuuluvaks. Surutud varraste praktilise arvutuste puhul ei ole enamasti vahet, kas ristlõige kuulub 1., 2. või 3. klassi. Erinevused tulevad mängu RK 4 puhul, kus tegeliku pindala asemel tuleks arvutustes kasutada efektiivpindalat. Painutatud varrastel ei ole staatikaga määratud konstruktsioonide puhul vahet 1. ja 2. RK vahel mõlemal juhul võib kasutada plastset vastupanumomenti Wpl. Erinevused tekivad staatikaga määramatute konstruktsioonide puhul (näiteks jätkuvtalad). RK 3 puhul kasutatakse elastset vastupanumomenti Wel, RK 4 puhul efektiivristlõike vastupanumomenti Weff. Ristlõikeklasside 1, 2 ja 3 surutud osade mõõtmete piirsuhted c/t on antud EVS-EN 1993-1-1 tabelis 5.2 (vt käesoleva peatüki tabel 3.1). Ristlõikeelement, mis ei rahulda 3. klassi piirsuhet, kuulub ristlõikeklassi 4.
Ring: Ix=Iy=D4/64 Vastupanumoment: Kujundi vastupanumoment saadakse telginertsimomendi jagamisel kujundi peakeskteljest kõige kaugemal oleva punkti koordinaatidega. Vastupanumoment on tinglikult alati positiivne suurus. Vastupanumomendi ühik on pikkusühik kolmandas astmes (m 3, cm3, mm3). Arvutatakse mõlema peakesktelje suhtes: Wx=Ix/ |Ymax| Wy=Iy/ |Xmax| Liitkujundi vastupanumomendi leidmiseks tuleb alati enne leida vastava liitkujundi telginertsimoment, vastupanumomenti ei saa leida osakujundite vastupanumomentide summeerimisega! Ruut: Wx=Wy=a3/6 Ristkülik: Wx=bh2/6 Wy=b2h/6 Ring: Wx=Wy=D3/32 Inertsiraadius: Iseloomustab kujundi pindala ehk varda ristlõike materjali kaugust kujundi raskuskeskmest. ix=Ix/A iy=Iy/A Inertsiraadiuse ühikuks on pikkusühik (m, cm, mm). Tinglikult loetakse inertsiraadiust ainult positiivsena. Ruut: ix=iy=a/12 Ristkülik: ix=h/12 iy=b/12 Ring: ix=iy=D/4 1.6
annaabi.ee 
