Hiljem loodi omaette mk-dena juurde Hiiumaa,Jõhvi-ja Jõgevamaa.Lisaks loodi valdades esmatasandi võimuorganitena külanõukogud.1950a vallad kaotati,sügiel viidi läbi rajoniseerimine,mille käigus 13mk kaotati(Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa,Saaremaa, Pärnumaa,Viljandimaa,Tartumaa,Valgamaa,Võrumaa,Hiiumaa,Jõhvi mk,Jõgevamaa) ja nende asemele moodustati 39maarajooni.Lühikest aega oli ENSV jaotatud 3ks oblastiks(1952-1953). Relvastatud vastupanuliikumine. A 1944-1953oli vastupanuliikumiseks okupatsiooni-reziimile otsene relvavõitlus-metsavendlus.Metsavendade põhikontigendi moodustasid metsadesse jäänud Saksa sõjaväes teeninud mehed,Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud,Punaarmee mobilisatsioonidest kõrvalehoidjad ja lihtsalt nõukogude võimu eest pakku läinud inimesed.Eesti alal puudusid üleriigilised ja maakondlikud metsavendade organisatsioonid.Suuremates salkades tegutses 50-60meest,enamasti siiski 5-10liiget
võimu vastu. Veel suurem oli tahe näha Eesti Vabariiki. 1.ESIMESED ÄRKAMISE MÄRGID Eestis ei usaldatud juba pikemat aega Nõukogude võimu. 1986 aasta aprillis toimunud Tsernobõli katastroof sisendas inimestele veel rohkem umbusku, sest N Liidu juhtkond proovis juhtunut alguses kinni mätsida. Olukorda raskendas asjaolu, et eesti mehi hakati sundkorras viima õnnetuse tagajärgede likvideerimistöödele. Üheks esimeseks ja olulisemaks vastupanuliikumiseks Nõukogude võimu vastu oli fosforiidisõda. Kuigi liikumine ise oli rahulik ja möödus ilma suuremate vahejuhtumiteta, siis rahva võit fosforiidisõjas oli üks iseseisvumise olulisem alguspunkt. Tähtsat kohta inimestes isamaalisuse äratamises mängis ka muusika. Näiteks hakkas levima René Eespere koorilaul ,, Ärkamise aeg" , mis liigutas iga eestlase südant. Toimus mitmeid öiseid laulupidusid, mis tekitasid inimestes ühtsustunnet ja ühtekuuluvust. Korraldati
annaabi.ee 
