päevad Norras" ,,Kristiina Lauritsatütar". LEV TOLSTOI- ,,Sõda ja rahu"- olles sõjaväes veendus ta, et õnn peitub lihtsas ja looduslähedases eluviisis. Tema suhtumine sõtta oli vastuoluline: tema arvates peaks kõik halb inimeses arvates hävima kokkupuutes loodusega, samas oli tema meelest, sõdades ka midagi loomulikku, sest nende põhjustajaks on enesesäilitamine ja kodu kaitsmine. DOSTOJEVSKI- domineerib psühholoogiline kahestumine. Põhirõhk on inimesel ja inimese vastuolulisusel. Kujutatakse hea ja kurja võitlust ning "jumalikkuse" ja "saatanlikkuse" käiku inimese hinges. "Vaesed inimesed" "Kuritöö ja karistus" "Idioot" "Vennad Karamazovid". ANTON TSEHHOV- ainevaldkonnaks on väikekodanlane, tema teosed räägivad tava inimestest ja nende tegemistest. Tegelikkuse tõepärane kujutamine. Tema arvates olid inimesed kahte leeri: ühed kunstikalduvusega ja teised kes tegid kasulikku tööd ühiskonnas. Ainevallaks olid inimesed ja nende käitumine
Valendab, siretav lumeümbrus teeb ta veel tuhmimaks ... (Eduard Vilde.) koodeks tänapäeva raamatu algkuju, mis sai laiemalt tuntuks 4. sajandil Roomas koos pärgamendi kasutuselevõtuga. Algul moodustas iga koodeks omaette vihiku, hiljem hakati neid poognatena kokku köitma ning nahaga vääristatud puukaantega kaitsma. koomiline esteetika põhikategooria ilusa, üleva ja traagilise kõrval. Koomiline põhineb naeru põhjustaval vastuolulisusel. Koomilise vastand on traagiline. Koomilise aluseks võivad olla iseloomulike ja veidrate seikadega liialdamine, mingite nähtuste ootamatu kõrvutamine või loogikavastane ühendamine jmt. Koomilisel on mitmekesised avaldumisvormid jantlikust jämekoomikast (veiderdamine) kuni vaimuka sõnakoomikani (kalambuur) ja leebest huumorist pilkeni (satiir, iroonia, sarkasm). Näiteks Eduard Vilde (18651933) komöödia "Pisuhänd" peategelane Tiit Piibeleht.
annaabi.ee 
