Zwingli õpetuse edasi arendajaks sai protestantlike vaadetepärast Prantsusmaalt Sveitsi põgenenud Johann Cainige. 1536. aastal avaldatud raamatus "Risiusu õpetus" seltas ta oma arusaama jumalikust ettemääratusest e predestinatsioonist. Selle järgi on jumal määranud, et ühed inimesed saavad õndsaks, teisi aga ootab hukatus. Katoliku kiriku arvates võis inimene oma käitumisega õndsaks saamisele kaasa aidata, Luther aga eitas inimese tahtevabadust, sest see olevat vastuolis jumala kõikvõimusega. Samal seisukohal oli ka Calvin, kuid tema arvates võis jumal juba inimsese maiseselus märku anda, et too on õndsaks saamiseks väljavalitud. Näiteks oli selliseks märgik inimese edukus. Calvin rõhutas, et Vana Testamend õpetuse järgi on elu vaid karm kohuse täitmine. Ka eraelus taotlseid kalvinistid mis tahes lõbustuste piiramist. Riietutu musta ning loobuti ehete kandmisest. Pühapäeval ja pühadel suleti kõrtsid ning keelati teatrietendused
Kuid see ei ole ametlik mõiste näiteks: kui Eesti oleks ühinenud Euroopa Liiduga, siis võiks öelda et kehtivad Euroopa Liidu seadused. Veel mitte. Kõik rahvusvahelised lepingud ei ole kohustuslikud, vaid need millega on Eesti ühinenud. Riigiõigus kujuneb välja kui kahe (või enama) riigi esindajad kohtuvad ja töötavad välja lepingu teatud asja kohta. Hiljem ühinevad selle lepinguga ka teised riigid, kes on nõus nende lepingutega. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolis põhiseadusega. EV õigussüsteem on põhiseadus => seadused => määrused => kohaliku omavalitsuse väla antavad aktid => tavad => kohtupraktika (Eestis ei toimu) 52. Riigikogu funktsioonid EV põhiseaduses: Riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid; otsustab rahvahääletuse korraldamise; valib Vabariigi Presidendi; ratifitseerib välislepinguid; annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi valitsuse moodustamiseks; Võtab
annaabi.ee 
