lõppedes. Kõrvuti viimasega sõlmisid Venemaa, Preisi ja Austria veel Püha Liidu. Nimetus kuulutas seda, et kristlus on hea valitsemise aluseks. 1818. aastal võeti Püha Liitu ka Prantsusmaa ja teisedki Euroopa monarhid. Liidust jäid välja ainult Türgi ja Rooma ja Suurbritannia. Püha Liidu kokkusaamiste eesmärgiks oli riikide poliitika kooskõlastamine. Sellest tuli ka nimi Kongresside süsteem. Suurbritannia suurt vastuolekut ja sellega kaasnevaid probleeme hakati tulevikus nimetama hiilgavaks isolatsiooni poliitikaks. Idaküsimus: Juba 18. sajandi lõpust peale oli Euroopas kerkinud päevakorrale nn. Idaküsimus, mille all mõistetakse peamiselt KaguEuroopa alade (Balkani poolsaar ja Konstantinoopol) edasise saatusega seotud probleeme, mis olid tingitud Osmanite riigi nimelt oli kogu KaguEuroopa 19. sajandi algul olnud türklaste võimu all nõrgenemisest ja võimalikust kokkuvarisemisest
Manifestides on üks kinnispunkt see, et seal antakse juhised uue kunsti tegemiseks. Nii, et 100 aasta tagust futurismi vaimu on selles manifestis ka omajagu. See, kuidas avastatakse üks kultuuriline maailm uuesti, sest kogu modernistlik avangard on olnud nõukaajal põlu all ja keelatud. See on üks euroopalik kontekst, mille taustale see manifest projitseerub. Teine taust oleks meie eesti kultuuri ja kirjanduse taust. Laiemas tähenduses manifesteeritakse siin vastuolekut eesti kirjanduse kanoonilisele põhijoonele, milleks on nn arbujalik kirjandus ja arbujalik suhe maailma ja keelde. 1938 aastal koostab Ants Oras antoloogia toonastest noortest luuletajatest (Alver, Talvik, Masing, Merilaas, August Sang, Bernard Kangro). Arbujalik laad kirjanduses tähendab väga eetilist või kristlikku põhimõttekindlust. Kristlikku ideestikku, selle järgmist läbi eetiliste printsiipide. Selle osa on kaunis keeleline kujundlikkus.