Talle avaldab mõju hulk motiive, millest osa räägib poolt ja osa vastu. Ühel poolel on süüteole õhutavad motiivid, nt kättemaks, viha, ahnus vms, teisel pool aga pärssivad motiivid nagu sünnipärane vastumeelsus igasuguse vägivalla vastu või kavatsusega omandatud kalduvus oma kirgi alla suruda. Otsus kujutab endast sel juhul niisuguses motiivide kogumis sisalduvate tõukejõudude koosmõju tulemust. Karistusähvarduse kehtestamisega antakse isikule täiendav vastumotiiv ja loodetakse, et ta loobub süüteost teda ähvardava karistuse mõjul. 2 3. Determinismi probleem seoses kriminaalse käitumisega. Determinism (piire kindlaks määrama): iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud. Determinismi doktriin. Inimkäitumine on põhilises osas, kui mitte isegi täielikult, determineeritud
tõenäosus kvoodina. Õigusnormide järgimisele avaldab mõju nii öelda üldsuse surve, mis ühelt poolt toimib kui motivatsioon normi järgida ja teiselt poolt on see surve reaktsioon normi mitte järgimisele. Motiiv selleks, et normi päraselt käituda tuleneb tema arvates aga teiste ühiskonna liikmete normipärasest käitumisest. Igasugune sotsiaalne norm on üksikisiku jaoks kasvatusvahendiks, kui keegi normi rikub, hakkab toimima vastumotiiv, so saada oma käitumise pärast teiste poolt isoleerituks. Ainuüksi ettekujutus repressioonist äratab isikus normikuulekuse. Ühiskonna elu toimimiseks normipäraselt, on oluline see, et üks teaks, mida teised teevad, et saaks kohaldada oma käitumise teiste inimeste käitumisele. Õiguskuulekat käitumist aitab tagada: Kui seadused on vormilt ja sõnastuselt selged, kui haldusorganite kompetents on selgelt piiritletud. Kui õiguse kandjate õigused ja kohustused on proportsioonis
annaabi.ee 
