Rääkidest moe levimisest Eestis oli väga kuulus tol ajal moeajakiri Moealbum,mis alustas oma tööd 1952. aasta ja lõpetas 1957.aasta, sest siis avati Tallinna moemaja. Melanie Kaarma oli moeajakirja „ Moealbum“ autor ning põhiline vastutav toimetaja.Kusjuures Melanie Kaarma on kinnitanud, et ta kopeeris ja võttis ideid Lääne moeajakirjadelt, sest neid oli võimalik hankida stalinistlikel aastatel. Nõukogude majandussüsteemi eripära tõttu ei tulnud vastuloodud tööstusharust elujõulist majandusharu, kuid 1957. aastal, kui riikliku dekreediga loodi nõukogude keskustes rida uusi moemajasid, sh Tallinna Moemaja, ja hakkas ilmuma moeajakiri Siluett, olid lootused suured. Moemajade põhifunktsioon oli kavandite valmistamine riidetööstusele, selle kõrval arendati moekasvatust, mille silmapaistvamaks osaks sai moedemonstratsioonide korraldamine. Tallinna Moemaja asutati 1957.aasta ning moemaja kuulus Nõukogude Liidu Kergetööstuse Ministeeriumi
aastast Johannes Vares-Barbarus kuni 1946. aastani, kui ta enesetapu tegi. *ENSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes ,,juunikommunistidest", korpusest tulnud eestlastest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950. aastate alguseks pidi kohalik kaader loovutama oma positsioonid ENSV võimuhierarhias. *Moskva korraldusel muudeti Eesti piire ja haldusjaotust. 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi: Leningradi oblasti külge liideti 3 Narva jõe taga asuvat valda ning vastuloodud Pihkva oblasti koosseisu arvati suurem osa Petserimaast koos Petseri linnaga. Senine Petseri maakond kaotati ja sellest järelejäänud alad liideti Võrumaaga. Leningradi ja Pihkva oblasti külge liidetud alad oli Eesti endale saanud Tartu rahuga. ENSV taastamisega säilitati esialgu olemasolev haldusjaotus. *1945. a. jagunes ENSV 10 maakonnaks ja 236 vallaks. Valdades loodi külanõukogud. *1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud said ainsateks kohalikeks võimuorganiteks.
annaabi.ee 
